Terviseportaal
Refereeritud Postimehe artiklist „Onkoloog Sandra Kase: paljud Eestis levinud vähkkasvajad on kergesti ennetatavad“, Allikas: Postimees Tervis, 9.07.2025
Ida-Tallinna Keskhaigla ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog ning Tartu Ülikooli nooremteadur dr Sandra Kase rääkis intervjuus Postimehele, et inimese papilloomiviiruse (HPV) laialdane levik ja sellega seotud vähkkasvajate sagenemine on muutumas tõsiseks rahvatervise probleemiks. Tema sõnul on olukord seda murettekitavam, et mitmeid HPVst põhjustatud vähkkasvajaid saaks ennetada nii vaktsineerimise kui ka sõeluuringute kaudu.
HPV ja sellest põhjustatud kasvajad
HPV põhjustab muuhulgas emakakaela-, tupe-, häbeme-, päraku-, suuneelu-, peenise- ning ka pea- ja kaelapiirkonna kasvajaid. Uuemate uuringute kohaselt võib HPV olla seotud ka teiste vähivormidega, nagu kopsu-, söögitoru- ja nahavähk. Dr Kase sõnul on Eestis iga 26. pahaloomuline kasvaja seotud HPVga, mis tähendab, et viirusel on oluline roll pahaloomuliste kasvajate kujunemisel just nooremapoolsete inimeste seas.
Vaktsineerimine – kõige tõhusam ennetusviis
HPVga seotud haigusi saab ennetada, kuna tegemist on vaktsiinvälditava viirusega. Kõige tõhusam on vaktsineerimine enne seksuaalelu algust, kuid vaktsineerimine on soovitatav ka hilisemas eas. Eestis tasub riik HPV-vastase vaktsiini juhul, kui see tehakse enne 18. eluaastat.
Kase toonitab ka emakakaelavähi sõeluuringute tähtsust – kutsed saadetakse iga viie aasta järel 30–65-aastastele naistele. Ta lisab, et mida rohkem noori vaktsineeritakse, seda vähem saab viirus ühiskonnas levida. Kuna Eestis on emakakaelavähki haigestumus üks Euroopa kõrgemaid, tuleks suurendada nii vaktsineerimise kui ka sõeluuringute hõlmatust.
Meeste risk: pikk kandlus ja madal immuunvastus
HPV pole risk ainult naistele – meestel on viiruse kandlus sageli pikem ning nende organismis tekib vähem kaitsevastuseid, mis muudab nad korduvnakatumisele vastuvõtlikumaks. Vähiregistri 2019. aasta andmete põhjal diagnoositi Eestis 332 HPVst põhjustatud pahaloomulist kasvajat, millest umbes pooled olid seotud emakakaelavähiga ja teine pool suuneeluvähiga, mida esineb nii meestel kui naistel.
Varajane avastamine päästab elusid
Dr Kase tõdeb, et HPVga seotud kasvajad ei anna sageli varajases staadiumis mingeid sümptomeid. Kui emakakaelavähk on sageli sõeluuringuga varakult avastatav, siis pea- ja kaelakasvajatest avastatakse üle poole alles neljandas ehk kaugele arenenud staadiumis. Sellises staadiumis diagnoos tähendab sageli, et täielikku ravi pole enam võimalik pakkuda ning ravi eesmärgiks jääb elupäevade pikendamine.
HPV levib kontaktiga, mitte geenide kaudu
Viirus levib nahk-naha või limaskestade kokkupuutel, sealhulgas seksuaalvahekorra või lihtsalt intiimsete kontaktide kaudu. Erinevalt paljudest teistest vähivormidest ei ole HPVga seotud vähk pärilik. Kase rõhutab: „See teeb veelgi olulisemaks igaühe isikliku otsuse – kasutada võimalust ennast vaktsineerida ja osaleda sõeluuringutes.“
Tõenduspõhine mõju rahvatervisele
Kase sõnul näitavad rahvusvahelised andmed, et riikides, kus vaktsineerimine ja sõeluuringud on laialt levinud ja hästi korraldatud, on emakakaelavähki haigestumus märgatavalt vähenenud. Eestis on arenguruumi – näiteks 2020. aastal registreeriti Eestis 116 emakakaelavähi juhtu, samal ajal kui Soomes, kus elanikke on oluliselt rohkem, on vastav näitaja ligi neli korda väiksem.
Viide: Artikli originaal: Postimees Tervis – „Onkoloog Sandra Kase: paljud Eestis levinud vähkkasvajad on kergesti ennetatavad“, 9.07.2025. https://tervis.postimees.ee/8283834/onkoloog-sandra-kase-paljud-eestis-levinud-vahkkasvajad-on-kergesti-ennetatavad
Fotol: Sandra Kase