Ida-Tallinna keskhaigla onkoloog dr Tiina Tuule sõnul täiustub kasvajate ravi iga päevaga. Vähist on tänapäeval saanud krooniline haigus, mille puhul sobiva ja toimiva ravi korral lisandub patsiendile mitmeid eluaastaid ning milest paljud tervenevad ka täielikult. „Ei ole olemas kahte samasugust patsienti,” ütleb Tiina Tuul. „Samamoodi pole olemas kahte ühesugust haigust.“ Onkoloogi väljakutseks on nii haiguse

Beata Hanesoo, töötate ITK üld- ja onkoloogilise kirurgia keskuses kliinilise toitmisraviõena. Kes on Teie patsiendid ja kuidas neid aitate? Minu valdkond on üld- ja onkokirurgia, ning patsiendid, kes minu juurde tulevad, on juba saanud onkoloogilise diagnoosi. Neil esineb mõni onkoloogiline haigus ning nad vajavad kirurgilist sekkumist. Tavaliselt on nad juba külastanud kirurgi ja andnud hulga mitmesuguseid

Kuidas saab füsioterapeut onkoloogilise diagnoosiga inimesele abiks olla? Vähidiagnoosiga on sageli keeruline toime tulla nii vaimses kui füüsilises plaanis. Vähiravi on kompleksne ja mitme-etapiline, seejuures võivad erinevate ravietappidega kaasneda erinevad kehalised vaevused, sh väsimus ja jõuetus. Ida-Tallinna keskhaigla füsioterapeut Kristi Neeme osaleb onkoloogilise diagnoosiga patsientide raviteekonnal mitmes etapis. „Üld- ja onkoloogilise kirurgia osakonna kirurgid suunavad

Vähidiagnoosi saamine viib rööpast välja enamiku patsientidest. Mõni suudab sellega kaasnevate emotsioonidega ise hakkama saada, kuid alati on vajadusel aitamas ka onkoloogilistele patsientidele spetsialiseerunud psühholoog, kes hirme maandades aitab turgutada nende elutahet. Ida-Tallinna Keskhaigla onkopsühholoog Margit Riit ütleb, et tihti tekib patsiendil vähidiagnoosi saades šokk. Teda valdab psüühiline kaos, ülivõimsad tunded, nagu näiteks surmahirm, abitus, aga ka