Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse tänavu 70 000 naist. Eestis on emakakaelavähki haigestumus ja suremus üks kõrgemaid Euroopas. Kuigi Eestis saab igal aastal keskmiselt 150 naist esmase emakakaelavähi diagnoosi ning haiguse tagajärjel sureb umbes 60 naist, siis emakakaelavähi sõeluuringule jõuavad vaid pooled kutsututest.
ITK emadusnõuandla ämmaemandusjuht Silja Staalfeldt-Rahumägi sõnul on teadlikkus emakakaelavähi ja selle ennetamise osas veel madal. Alates 2006. aastast, kui sõeluuringut tehakse, ei ole sõeluuringu osalusprotsent aastatega tõusnud . „Üks asi on teadlikkus ja teine skeptilisus, et ega minuga seda ei juhtu. Enese tervisest hoolimine on võrreldes näiteks Soomega oluliselt madalam. Kui Eestis jõuab sõeluuringule alla 50% kutsutud naistest, siis Soomes on see protsent parematel aastatel olnud ligi 80%. Seetõttu ongi Eestis emakakaelavähki haigestumine ja suremus ligi kaks korda kõrgem Euroopa keskmisest“.
99,7% emakakaelavähi juhtudest on põhjustatud inimese papilloomviiruse ehk HPV poolt. HPV-l on teadaolevalt üle 200 alatüübi, millest 14 alatüüpi on kõrge riskiga tüübid. Kõrge riski HPV-ga nakatunutest umbes iga kümnendal põhjustab HPV püsivat infektsiooni ning aastate jooksul võib see viia rakumuutuste tekkeni emakakaelal ehk emakakaela düsplaasiani. Kui see jääb avastamata ega sekkuta, võivad need rakumuutused areneda vähiks.
„Üldiselt võib öelda, et üle 2/3 täiskasvanud inimestest on elu jooksul mingi HPV tüübiga nakatunud, kuid enamus neist (90%) tervenevad ise poole kuni kahe aasta jooksul. Umbes 10%-il aga ei tule organism sellega aga toime ja hakkavad tekkima rakumuutused emakakaelal. Skriiningu käigus me leiame need naised, kes on nakatunud HPV kõrge riski alatüübiga ja kes peaksid jääma jälgimisele. Kui tekivad vähieelsed rakumuutused ja need arenevad edasi, siis sekkume. Operatsiooniga on võimalik eemaldada muutunud rakud ja peatada vähiks arenemine. Nii et me saame öelda küll, et emakakaelavähk on enamus juhtudest ennetatav,“ kinnitab Silja Staalfeldt-Rahumägi.
Sümptomeid ei ole
Emakakaelavähil puuduvad varajased spetsiifilised sümptomid. Kui patsient pöördub sümptomite alusel, siis on enamasti tegemist juba kaugele arenenud vähiga. Kui kõik naised osaleksid regulaarselt sõeluuringus, oleks võimalik ennetada suurt osa emakakaelavähi juhte. Kuna sõeluuringus osalemise protsent on madal, siis jõuavad naised arsti juurde sageli liiga hilja ja diagnoosimise ajal on kasvaja juba kaugele arenenud. Emakakaelavähi arenemine võtab aega 10-15 aastat, kuid seda võiks ja saaks ennetada.
Sõeluuring on kiire
Sõeluuringule on ooteaeg lühike, mitte üle paari nädala. „Protseduur ise on lihtne, kiire ja valutu,“ räägib ämmaemandusjuht ja lisab, et emakakaelavähk on praktiliselt ainus vähiliik, mille vastu saab ka vaktsineerida. Vaktsineeritakse HPV vastu, mis annab umbes 85%-lise kaitse vähi vastu.
Vastutus emakakaelavähi ennetamisel lasub meil kõigil
HPV vastase vaktsineerimise ja regulaarse sõeluuringul osalemisega saaksime ära hoida enamus kui mitte kõik emakakaelavähki haigestumised. Mõelgem endale ja oma lähedastele. Kõik emakakaelavähki haigestunud naised on ju kellegi emad, tütred, abikaasad, õed, sõbrannad või kolleegid.
2023. aastal ootame emakakaelavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega: 1958, 1963, 1968, 1973, 1978, 1983, 1988, 1993.
Sõeluuring on nii ravikindlustatud kui ravikindlustamata naistele TASUTA!
Broneeri aeg 666 1900 või registreeri läbi digiregistratuuri ipatsient.ee.
Uuring toimub Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliinikus Ravi tn 18 ja Tõnismäe naistenõuandlas Hariduse tn 6