Vähiravi meie haiglas

Peame oluliseks, et onkoloogilised patsiendid pääseksid spetsialisti vastuvõtule võimalikult kiiresti. Meie haiglas on võimalik vähikahtluse korral pääseda eriarsti vastuvõtule kahe nädala jooksul. Oluline on, et suunav arst viitaks saatekirjas või e-konsultatsiooni soovis vähikahtluse võimalusele. Loe lähemalt vastuvõtule tulemisest.

Lisaks tavapärasele eriarsti visiidile on võimalik vastuvõtuaeg broneerida ka keemiaraviga seotud konsultatsiooniks, teisese arvamuse saamiseks ning ravijärgseks kontrolliks.

Raviplaani koostamine

Patsiendile sobivaima raviplaani koostamine ja muutmine toimub multidistsiplinaarses onkoloogilises konsiiliumis. Onkoloogilised konsiiliumid jagunevad paikmepõhiselt:

⦿ günekoloogiliste kasvajate

⦿ rinnanäärme kasvajate

⦿ uroloogiliste kasvajate

⦿ luukasvajate

⦿ naha- ja pehmete kudede kasvajate

⦿ seedetrakti kasvajate

⦿ muude paikmete kasvajate (kilpnääre, kops, NET jms) konsiilium.

Onkoloogilistes konsiiliumides osalevad paikmepõhiselt kirurgid, onkoloogid (keemiaravi- ja kiiritusraviarstid), radioloog, nukleaarmeditsiini arst, patoloog, patsiendi konsiiliumisse suunanud raviarst ning vajadusel teised eriarstid.

Onkoloogilise konsiiliumi otsused arutab patsiendiga läbi tema raviarst.

4800

vähipatsienti

2800

onkoloogilist konsiiliumi

1300

onkoloogilist operatsiooni

5400

kemoteraapiakuuri

* Ülaltoodud arvud on viimaste aastate keskmised. Info tugineb aastatele 2016–2020.

Multidistsiplinaarne vähiravi

Meie haiglas on tagatud kirurgiline ravi, süsteemne ravi, taastusravi ja onkoloogiliste patsientide õendusabi.

Kirurgilist ravi kasutatakse vähipaikmete radikaalseks ja palliatiivseks raviks erinevate meetoditega. Parima ravitulemuse saavutamiseks on meie haigla kasvajaid opereerivad kirurgid spetsialiseerunud vastavalt kasvaja lähteorganile. Kirurgiakliinikus ravitakse eri organsüsteemide kasvajaid, nagu seedetrakti kasvajad, nahakasvajad ja melanoom, luude ja pehmete kudede kasvajad, endokriinsüsteemi organite (näärmete) kasvajad, uroloogilised kasvajad, luukoekasvajad. Günekoloogiliste ja rinnakasvajate kirurgiline ravi toimub naistekliinikus. Silmakasvajate lokaalne ravi toimub täies mahus silmakliinikus.

Ennetava kirurgia meetodil opereeritakse selliseid kasvaja-eelseid muutusi, mille üleminek pahaloomuliseks kasvajaks on ülimalt tõenäone (jämesoole pärilik polüpoos, rinnavähk, maovähk jt).

Radikaalse kirurgilise ravi eesmärgiks on kasvaja täielik eemaldamine. Seetõttu on sellised operatsioonid sageli ulatuslikud – oluline on kasvaja eemaldamine terve koe piirides koos võimalike või teadaolevate siiretega (metastaasidega) lümfisõlmedes või teistes organites. Mõnikord tehakse selliseid operatsioone ka mitmes etapis, näiteks kui kasvajakolded paiknevad keha eri piirkonnas.

Tänu järjest efektiivsemale ja täpsemale keemia- ja kiiritusravile ning mini-invasiivsete kirurgiliste tehnikate täiustumisele on onkoloogilised operatsioonid üha enam organeid ja kudesid säästvad ja haigetele kergemini talutavad.

Kasvajate kirurgias kasutame üha enam ka täiendavaid meetodeid – elektri- ja laserkirurgiat, radiosageduslikku ablatsiooni (RFA), kõhuõõne-sisest keemiaravi ja teisi meetodeid.

Kõikidele eemaldatud koetükkidele tehakse põhjalik histoloogiline uuring, et veenduda operatsiooni kvaliteedis ja täpsustada kasvaja rakulist ehitust ja leviku ulatust.

Palliatiivseid operatsioone tehakse kasvajast põhjustatud vaevuste kergendamiseks või edasise süsteemravi tulemuse parandamiseks.

Pahaloomuliste kasvajate medikamentoosne süsteemne ravi toimub Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiakeskuses, mis asub Magdaleena üksuses. Süsteemse ravi alla kuuluvad keemiaravi (ehk tsütostaatiline ravi), hormoon-, sihtmärk- ja immuunravi. Süsteemravi võib olla patsiendi ainukeseks raviviisiks või toimuda kombineeritult kirurgilise ja/või kiiritusraviga. Kõik onkoloogid võtavad vastavalt spetsialiseerumisele osa paikmepõhiste multidistsiplinaarsete onkoloogiliste konsiiliumite tööst. Onkoloogiakeskuses on loodud tingimused pahaloomuliste kasvajate süsteemseks raviks statsionaaris, päevaravis ja ambulatoorselt. Meie onkoloogid pakuvad kasvajavastast süsteemset ravi ambulatoorse ja päevaraviteenusena ka Kuressaare Haiglas. 

24/7 on tagatud arstidevaheline konsultatsioon valveonkoloogiga ning vajadusel ka onkoloogi väljakutse.

Ambulatoorne ravi

Ambulatoorne ravi on mõeldud patsientidele, kes on heas üldseisundis ja kelle ravi koosneb kas suukaudsetest ravimitest või lühiajalisest tilkinfusioonist. Ravi toimub ambulatoorses päevaravi ruumis. Tilkinfusiooni manustamine viiakse läbi mugavas ravivoodis. Patsient peaks kindlasti ravipäevaks varuma aega. Võib juhtuda, et on vaja teha lisaanalüüse või ei kulge ravi manustamine plaanipäraselt patsiendi isikupära tõttu.

Päevaravi

Päevaravi on mõeldud patsientidele, kes peavad ravi või uuringu tõttu haiglas viibima lühikest aega (4−10 tundi). Ravi kestel on tagatud pidev meditsiiniõe teenus, kardinaga eraldatud mugav voodi. Ravi lõppedes pääseb patsient samal päeval koju.

Statsionaarne ravi

Pikemaid ja intensiivsemaid raviskeeme rakendatakse onkoloogiakeskuse statsionaarses osakonnas. Samuti ravime statsionaarses osakonnas keemiaravist tingitud tüsistusi, kui on vajalik haiglaravi.

Nii päevaravi kui ka statsionaarse ravi osakonnas on patsientidel võimalik tutvuda keemiaravi käsitleva kirjandusega ning pidada nõu või arutada oma probleeme kogenud õega. Tutvu keemiaravi tutvustava infomaterjaliga.

Haiglas teostatakse lokaalset kiiritusravi silmakasvajatele ning nukleaarmeditsiinikeskuses isotoopravi erinevatele kasvajatele. Väliskiiritusravi vajavate patsientide osas tehakse koostööd Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga (PERH), meie haiglas seda hetkel ei teostata. Kiiritusravile suunamine toimub onkoloogilise konsiiliumi otsusega.

Eduka ravi kõrval on onkoloogilisele haigele hindamatu tähtsusega soe, mõistev ja toetav suhtumine. Palliatiivse ravi eesmärk on tagada patsientidele parim võimalik elukvaliteet ning toetada patsiente ja nende lähedasi kogu ravi vältel. Onkoloogiakeskuses töötavad selle nimel onkoloogid, palliatiivravi õedpsühholoog, hingehoidja, sotsiaaltöötaja, kogemusnõustaja. Keskus teeb tihedat koostööd ka haigla teiste osakondade arstide, õdede ja tugispetsialistidega (nt toitumisnõustajadvaluravi arstid, taastusravi arstid, uroloogia õedstoomiõde, kirurgid, haavaõed jt).

Kui patsient vajab mingis ravietapis või onkospetsiifilise ravi lõppemisel õendusabi, kuid mitte ööpäev ringi, on võimalik suunata ta koduõendusteenusele. Koduõde saab teha mitmeid arsti määratud protseduure ja õendustoiminguid. Kui patsiendi hooldusvajadus on pidev ja terviseseisundist tingitud probleemide käsitlemine ei ole kodustes tingimustes võimalik või patsient on jõudnud haiguse terminaalsesse faasi, saab patsiendi suunata õendus- ja hooldusabikliinikusse statsionaarsele õendusabiteenusele või hospiitsi. Hooldusravikliinikus on tagatud ööpäevaringne õendusabi osutamine, samuti on vajadusel tagatud arsti konsultatsioon.

Patsientide ravijärgne jälgimine toimub vastavalt Eesti-siseselt kokku lepitud rahvusvaheliselt tunnustatud ravijuhendite alusel. Ravi lõppedes kutsutakse patsiendid ravijärgseks kontrolliks teda ravinud arsti – kirurgi või onkoloogi vastuvõtule. Mõnikord võib ravijärge jälgimine toimuda ka vastava ettevalmistusega õe juures. Enamasti toimub see iga 3–4 kuu järel esimese 2–3 aasta jooksul pärast ravi ja üks või kaks korda aastas pärast seda. Ravijärgse jälgimise ajakava võib olla erinev ning sõltub kasvaja tüübist, saadud ravist ja patsiendi üldisest seisundist, sealhulgas ka võimalikest raviga seotud probleemidest. Nendel visiitidel hinnatakse tervise üldist seisundit ja tehakse vereanalüüse ning teisi vajalikke uuringuid kasvaja võimaliku tagasituleku varaseks avastamiseks. Iga külastuse kohta koostatakse digiloo haigusjuhu väljavõtte.

Probleemide tekkel on perearstil võimalik konsulteerida patsiendi vähiravi korraldanud spetsialistiga või suunata patsient uuesti eriarsti vastuvõtule.

Meil on tagatud ööpäevane erakorraline abi kõikidele onkoloogilistele patsientidele. Haiglasisene valveonkoloogi konsultatsioon on tagatud ööpäev läbi. Erakorraliselt tüsistuste tõttu pöördunud patsiendid hospitaliseeritakse vastavalt näidustusele onkoloogiakeskusesse, muusse sisekliiniku erialakeskusesse, kirurgiakliinikusse või naistekliinikusse. Haiglas on võimalik ravida kõiki vähiravist või kasvajast tingitud tüsistusi, tagatud on kõrgeima astme intensiivravi.

Diagnostika

Diagnoosimine toimub vastavalt meie haiglas järgitavatele rahvusvahelistele ravijuhenditele.

Tugiteenused

Meie haigla pakub vähipatsientidele erinevaid tugiteenuseid. 

Teadustöö

Meie haigla on õppiv ja õpetav haigla. Teadustegevust koordineerib meie haigla teadusosakond.

Meie arstid

Meie tööks esmavajalik algab suhtumisest – inimlikkusest ja kõrgendatud empaatiavõimest. Meie arstid lähtuvad põhimõttest: milline iganes poleks diagnoos, inimlik soojus on asendamatu.

Gerli Kuusk

Onkoloog-juhtivarst​

Tiina Tuul

Onkoloog-juhtivarst

Andrus Arak

Kirurg, Kirurgiakliiniku juhataja

Scroll to Top