Toitumine ja liikumine

Toitumine

Kõige sagedamini seisavad vähihaiged silmitsi kaalukaotusega – mõnel rohkem, teistel vähem. Kaalukaotus võib olla tingitud keha kurnavast operatsioonist. Samuti saavad onkoloogilised patsiendid pärast lõikust keemia- või kiiritusravi, mis sageli põhjustab halba enesetunnet ja sellega seoses on isu tihtipeale väga halb. Kaal kipub langema, sest keha ei saa vajalikke toitaineid kätte.

Sageli võib keemia- või kiiritusravi saavatel patsientidel muutuda lõhna- ja maitsetaju. Lõhna- ja maitsemeel on ravi ajal tihti paigast väga ära ja nii võidakse olla toidu suhtes äärmiselt valivad. Isud võivad muutuda mitte päevade, vaid lausa tundide lõikes: ühel hetkel tuntakse suurt soovi süüa mingit kindlat toitu, kuid roa valmides ja taldrikule tõstes on see muutunud inimesele täielikult vastumeelseks.

  • Süüa väikseid valgu- ja energiarikkaid eineid või suupisteid iga paari tunni järel.
  • Kui söögiisu sugugi ei ole ja tahke toidu söömine on probleemiks, süüa toitu kergesti neelataval kujul, nagu näiteks püreestatud tahke toit, supid, mahlad, smuutid, vedelad toidulisandid (toitaineid sisaldavad spetsiaalsed joogid, nagu NutridrinkSupportanRemune).
  • Süüa toite, mille lõhn on isuäratav. Kui lõhn segab, eelistage leigeid või külmi toite (sest lõhn on aurus).
  • Proovida uusi toite. Isu või vastumeelsus teatud toitude suhtes võib olla eri päevadel erinev.
  • Valgu vajadus 0,8 g päevas kehakaalu 1 kg kohta. Valk: kana, kala, liha, muna, juust, kodujuust, kohupiim.
  • Köögiviljade tarbimine on vajalik, sobivad termiliselt töödeldud soojad salatid või värsked salatid: tomat, kurk, paprika, brokoli, lillkapsas, suvikõrvits, peet, porgand, kaalikas, kapsas (võib tekitada gaase, vastavalt enesetundele).
  • Olulisel kohal on puuviljade tarbimine.
  • Kindlasti tuleb juua piisavalt vedelikku 30–40 ml kehakaalu 1 kg kohta, s.t 1,0–1,5–2,0 liitrit.
  • Juua piisavalt, soovitatavalt 8–10 tassi vedelikku päevas (eelistatavalt toatemperatuuril).
  • Juurutada režiim, käia tualetis kindlal ajal päevas (näiteks pärast hommikusööki). Masseerida õrnalt kõhtu ringjate liigutustega.
  • Süüa korrapäraselt kiudainerikkaid köögiviljatoite, juues lisaks rohkelt vedelikku, mis aitab kiudaineil soolestikku läbida.
  • Süüa puu- ja köögivilju 5–7 portsjonit päevas.
  • Vältida valgest jahust tooteid (saiakesed, pirukad), mannaputru ja valget riisi.
  • Kasutada nisukliide asemel kaerakliisid, kuna nisukliid võivad kõhukinnisuse probleemi süvendada.
  • Vajadusel võib tarvitada väljaheidet pehmemaks muutvaid kiudainete preparaate (Duphalac, Regulax jt). Neid tarbides tuleb palju juua.
  • Vähendada toidu rasvasisaldust.
  • Jätta toidust ära rõõsk piim.
  • Olla ettevaatlik piimasuppide, piimaga keedetud putrude ja teiste rohke piimaga valmistatud toitude söömisel.
  • Kasutada soole normaalse mikrofloora taastamiseks piimhappebaktereid sisaldavaid toidulisandeid.
  • Juua piisavalt, sobivad toatemperatuuril vesi ja ravimteed.
  • Vältida kohvi, kuna sellel on diureetiline toime.
  • Pärast iga vedelat istet juua vähemalt üks tassitäis vedelikku, soovitatavalt gaseerimata mineraalvett.

Rohkem infot toitumise kohta leiad Tervise Arengu Instituudi koostatud materjalist Toitumissoovitused vähihaigetele (2019).

Liikumine

Vähiravi ajal ning selle järel on igati soovitatav liikuda ja värskes õhus viibida. Kirurgilise sekkumise ja sinna juurde veel keemiaravi järel võib tunduda, et keha on jäänud nõrgaks ja liikumine jääb tagaplaanile. Kuid liikumine on ülioluline. Olukorras, kus vähihaige on palju kaalu kaotanud ja siis sööma hakkab, tuleb ka lihaste koormust vähehaaval suurendama hakata. Kui lihastele tööd ei anta, ei imendu valk korralikult, viimase õige omastamine on aga organismile esmatähtis.

Kui on hirm, et väljas võib halb hakata, oleks suurepärane mõte teha seda koos sõbra või lähedasega. See on ühtlasi tore võimalus veeta koos kvaliteetaega.

Meie arstid

Meie tööks esmavajalik algab suhtumisest – inimlikkusest ja kõrgendatud empaatiavõimest. Meie arstid lähtuvad põhimõttest: milline iganes poleks diagnoos, inimlik soojus on asendamatu.

Elen Vettus

Onkoloogiakeskuse juhataja

Tiina Tuul

Onkoloog-juhtivarst

Andrus Arak

Kirurg, Kirurgiakliiniku juhataja

Scroll to Top