Vähk ja lähedased

Kriis ei taba mitte ainult haigestunud inimest, vaid ka kõiki teisi pereliikmeid. See on täiesti loomulik asjade kulg.  Samas on lähedaste-sõprade toetus, usk ja elu väärtustamine suureks toeks haigestunule. Seetõttu tuleb vähidiagnoosist oma lähedastele, sh ka lastele, rääkida võimalikult ausalt ning otsekoheselt.

Kuidas haiget toetada?

“Õigeid” toetamisviise ei ole. Sageli kogetakse ebakindlust, sest kardetakse valesti käituda. Keerulistest olukordadest ning võimalikest hirmudest aitab üle saada rahulik suhtumine ning suhtlemine. Mõnikord otsivad haiged ise lähedaste seltsi, et oma tunnetest rääkida. Samas on normaalne, kui inimene tahab kõigepealt üksi olukorda analüüsida. Neid soove tuleb austada! Lähedane saab vähihaiget kõige paremini toetada, olles talle kättesaadav ja valmis teda alati ära kuulama. Parem on julgustada haiget rääkima rasketest asjadest, kui et püüda teda tõsist olukorda unustama panna. Ka kuulajalt nõutakse julgust oma tunnetega silmitsi seista, kuna mõnikord võib haigestunu käituda soovimatul viisil – tõmbuda endasse või lükata pakutava abi tagasi. Haigelt võib julgelt uurida, kuidas teda saab aidata. Mõnikord vajatakse kuulamist või lihtsalt lähedase kohalolu. Samas rääkimise asemel võib inimene oodata hoopis abi igapäevatoimingutes, nt toidupoes käimisega või kodutöödes. 

Meelespea vähihaige lähedastele

  • Haigusega kohanemine võtab aega.
  • Toetage vähihaiget oma võimaluste piires: mõnikord piisab pelgalt kohalolekust ja lähedusest.
  • Olge haigele kättesaadav ning toetage teda tema igapäevatoimetulekus. Vajadusel aidake toidupoes käimisel ning pakkuge end kaaslaseks jalutuskäikudele.
  • Sageli on haigel vajadus rääkida – kuulamisest piisab, valmis vastuseid ei oodatagi Teilt.
  • Haige vältimine ja üksi jätmine on halvem valik kui võimalik kohmakas lohutamispüüe.
  • Vestlustes tuleb jääda ausaks ja rääkida ka rasketel teemadel. Haiget ei tohi sundida oma haigust unustama ega muule mõtlema.
  • Kui haige tõmbub endasse ega taha rääkida, olge siiski kohal ja pakkuge abi.
  • Hoidke suhteid nii sugulaste, sõprade kui töökaaslastega – ka lähedane vajab tuge ja vestluskaaslast.
  • Püüdke jätkata nende asjade ja hobidega, millega olete varem tegelenud.
  • Kui oma jaks saab otsa, otsige abi spetsialistidelt või patsientide ühenduste kaudu leitavatest tugivõrgustikest.
Soovitused tuginevad patsientidele ning nende lähedastele mõeldud juhendile “Mis saab edasi?” (Sanofi, 2019).

Vähk ja seksuaalsus

Raske haigus paneb paarisuhte proovile ja on suureks väljakutseks suhte mõlemale osapoolele. Kohaneda tuleb uue olukorraga, harjumuspärased rollid perekonnas võivad muutuda. Vähki haigestumine ei tähenda, et kogu muu elu tuleks unustada, kuid muutused kuuluvad paratamatult ka paarisuhtesse.

Vähk ja selle ravi võivad mõjutada seksuaalsust mitmel viisil. Need mõjud võivad olla nii füüsilised, sotsiaalsed kui ka psüühilised. Muutuda võivad keha toimimine, välimus, inimese seksuaalne identiteet, suguiha ja suhtumine oma partnerisse. Haigestunu võib tunda endas ebakindlust ja olla sellest rusutud.

Kui läbite protseduure, ravimeetodeid ja/või järelravi, siis ei tasu karta rääkida oma raviarstiga ka sellest, mis seksuaalelus muutub või muutuda võib. Olge valmis neid vestlusi oma raviarsti või õega ise alustama.

Küsimusi esitades olge võimalikult aus ja avatud. Nii saab arst aidata ja küsimustele vastuseid leida. Ehkki võite tunda piinlikkust, pidage meeles, et Teie arst hoiab teavet konfidentsiaalsena. Juba alustatud vestlust on seda lihtsam jätkata ka järgmistel vastuvõttudel.

Raviarst saab vajadusel Teid suunata  meeste- või naistearsti või mõne muu eriarsti vastuvõtule, kes aitab seksuaalsust häirivate füüsiliste probleemide korral, või spetsialisti juurde, kes aitab Teil toime tulla haigusega seotud hirmude ja muredega.

Mis kõige tähtsam, rääkige oma partneriga. Hoolivus ning füüsiline ja emotsionaalne lähedus on Teie suhetes sama vajalik ja oluline kui kõik muu.

Vähk ja viljakus

Vähki haigestunud noortel on sageli mure, kuidas haigusega kaasnev ravi mõjutab võimalust tulevikus järglasi saada. Arstid annavad alati maksimumi, et keerulise ravi järgselt säiliks võimalus saada lapsi. Kuigi see ei ole alati võimalik ning valmis tuleb olla ka viljakusega seonduvateks probleemideks. Vähiravi ajal tuleks rasedust vältida. Raviarstilt saab asjalikke nõuandeid ja soovitusi pere planeerimiseks. Vähiravi ja viljakusega seonduvatele küsimustele leiab vastuse brošüürist Viljakus ja vähk (2018).

Viljatusega seonduvates küsimustes aitab meie haigla Viljatusravikeskus. Rohkem infot saab raviarstilt.

Scroll to Top