Terviseportaal
Mis on vähk?
Vähk on üldnimetus suurele hulgale haigustele, mille põhjused, iseloom ja avaldumiskuju võivad olla väga erinevad. Vähiks nimetatakse just pahaloomulisi kasvajaid, kuigi kasvajad võivad olla nii hea- kui pahaloomulised. Enamik pahaloomulistest kasvajatest on nime saanud organi järgi, kus nad on alguselt arenema hakanud (nt rinnavähk, kopsuvähk jne).
Eristatakse kahte peamist tüüpi pahaloomulisi kasvajaid: konkreetsest elundist alguse saanud kasvajad ehk soliidkasvajad (nt rinna-, eesnäärme-, kopsuvähk) ning hematoloogilised ehk vereloome kasvajad (nt leukeemia, lümfoom, multimüeloom).
Vähiravi tulemuslikkus on seotud vähi leviku ulatuse ja patsiendi vanusega. Kuna inimesed elavad üha vanemaks, on aasta-aastalt kasvanud pahaloomulise kasvaja diagnoosi saanute hulk. Samas on teaduse ja tehnika areng parandanud võimalusi vähktõve tervistavaks raviks kõikides vähiravi valdkondades.
Vähikahtlus
Kahtluse korral tuleb pöörduda perearsti vastuvõtule, kes vajadusel suunab meie eriarstide vastuvõtule.
Vähiennetus
Vähi tekkeriski on võimalik vähendada, muutes oma käitumisharjumusi ning osaledes sõeluuringutel.
Vähipaikmed
Ravime erinevaid vähipaikmeid ning tegeleme keerulise diagnoosiga vähipatsientidega.
Kuidas vähk tekib?
Erinevalt healoomulistest kasvajatest, mis ei levi lähedal asuvatesse kudedesse, on pahaloomulistele kasvajatele iseloomulik keharakkude peatumatu paljunemine ja omadus kasvada läbi normaalsete kudede. Rakkude ebanormaalne paljunemine tekib, kui tavapärane keharakkude tekkimise protsess häirub ning kahjustunud või vanu rakke ei hävitata, vaid tekivad juurde uued ebavajalikud rakud. Need rakud võivad hakata paljunema, mille tagajärjel tekib kasvaja. Tekkinud rakud võivad vere- või lümfisüsteemi kaudu liikuda ka keha kaugematesse kohtadesse: levida lümfisõlmedesse ning moodustada algsest kasvajast eemal ka uusi kasvajaid ehk vähisiirdeid ehk metastaase.
Vähi areng võib olla väga pikk protsess: ühest muutunud rakust ümbritsevaid kudesid haarava vähkkasvaja tekkeni võib kuluda aastaid või isegi aastakümneid. Mõned vähid (nt eesnäärmevähk) võivad kasvada nii aeglaselt, et ravi alustamise asemel on soovituslik patsienti hoopis regulaarselt jälgida ning ravi võib osutuda ebavajalikuks.
Miks vähk tekib?
Vähirakud tekivad meie geenides toimunud muutuste (mutatsioonide) tõttu. Nende muutuste tekkimisel võivad rolli mängida vanematelt päritud geneetika, elustiil ning kokkupuude keskkonnas olevate vähki põhjustavate teguritega. Pärilikel põhjustel esineb vähki umbes 5–10%-l patsientidest. Samas võib vähk olla mitme teguri koostoime tagajärg: rakkudes võib olla pärilik eelsoodumus, mida omakorda võimendavad keskkonnategurid. Sageli ei ole aga vähi selge põhjus teada.
Vähk võib tekkida ka väliste põhjusteta, ometi on keskkonnal oluline osa vähi tekkimisel. Teatakse näiteks, et suitsetamine ja asbestitolm võivad põhjustada kopsuvähki ning ülemäärane päevitamine nahavähki. Kuigi puutume igapäevaselt kokku erinevate vähitekitajatega, ei pruugi me oma elu jooksul vähki haigestuda. Samas saab vähi tekkeriski vähendamiseks palju ka ise ära teha, muutes käitumisharjumusi: loobuda suitsetamisest, tarbida alkoholi mõõdukalt, liikuda rohkem ning toituda tasakaalustatult.
Loe lähemalt vähiennetuse kohta.
Kas vähk on haruldane haigus?
Enamasti diagnoositakse vähki üle 60-aastastel inimestel, samas võib vähki esineda igas eas, sh lastel. Vähki haigestutakse üha enam nii Eestis kui ka mujal Euroopas – tegemist on on üsna sagedasti esineva haigusega. Kui 2000. aastal sai Eestis vähidiagnoosi 6035 inimest, siis 2020. aastal juba 8225 inimest.
Euroopas tõuseb 2040. aastaks vähki haigestumine 21%, sealhulgas Eestis 23,5% (European Cancer Information System).
19 miljonit
uut patsienti maailmas (2020. a)
8225
uut patsienti Eestis (2020. a)
umbes 11 000
uut patsienti Eestis (2030. a)
Vähidiagnooside esinemise muutus 2040. aastaks (protsentides). Allikas: ECIS – European Cancer Information System.
Vähitõrje tegevuskava 2021–2030. Allikas: Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut; 2021.
Mida tähendavad vähi staadiumid?
Kasvaja suuruse ning leviku alusel on seda võimalik iseloomustada vähi staadiumi järgi:
0 staadium
I staadium
Organismis on ainult algkolle ehk vähk ei ole edasi levinud
II staadium
III staadium
Kasvaja on levinud ka kaugematesse lümfisõlmedesse
IV staadium
Vähk on levinud ka muudesse organitesse ehk tekkinud on metastaasid
Kas vähk on ravitav?
Jah, tänapäeval saab väga paljusid inimesi vähist terveks ravida. Efektiivne diagnoosimine ja pidevalt laienev ravivõimaluste valik võimaldavad pahaloomulisi kasvajaid avastada varajases staadiumis ning täisväärtuslikku elu on võimalik elada ka pärast vähiravi lõppu.
Vähiravi tulemuslikkus on seotud vähi leviku ulatuse, haige vanuse, kaasuvate haiguste ja muude eripäradega. Kui vähk avastatakse algstaadiumis, on üldjuhul ravi kergem ning ravitulemused paremad, kuid efektiivseid ravivõimalusi on ka hilises vähi staadiumis patsientidele.
Vähiravis kasutatavad meetodid valitakse alati lähtuvalt konkreetse patsiendi vajadustest ja eripäradest. Mõned vähid alluvad kõige paremini kirurgilisele ravile, teiste puhul on tõhusaim kasutada kasvajavastaseid ravimeid. Sageli kasutatakse parima ravitulemuse saamiseks mitme ravimeetodi kombinatsiooni.