Tiina Tuul: „Kasvajate ravi on arsti ja patsiendi meeskonnatöö.”

Ida-Tallinna keskhaigla onkoloog dr Tiina Tuule sõnul täiustub kasvajate ravi iga päevaga. Vähist on tänapäeval saanud krooniline haigus, mille puhul sobiva ja toimiva ravi korral lisandub patsiendile mitmeid eluaastaid ning milest paljud tervenevad ka täielikult.

„Ei ole olemas kahte samasugust patsienti,” ütleb Tiina Tuul. „Samamoodi pole olemas kahte ühesugust haigust.“

Onkoloogi väljakutseks on nii haiguse diagnoosimine kui ka ravi. Tänapäeval õpivad arstid aina täpsemalt tundma kasvaja molekulaarset profiili, mis võimaldab määrata ja läbi viia väga konkreetsele kasvajale sihitud ravi.

„Keemiaravi doosid arvestatakse igale patsiendile individuaalselt tema kehakaalu ja pikkuse alusel,” toob dr Tuul näite. Ka sellised näitajad võetakse arvesse. Igale patsiendile raviplaani koostades peavad erialaspetsialistid ja onkoloogilised konsiiliumid maha sisukad, tõsised ja dr Tuule sõnul sageli ka pikad arutelud.

Kasvajate ravi on tema kinnitusel meeskonnatöö – patsiendi ja raviarsti vahel peab valitsema koostöö ja usaldus. „Ravimid toimivad siis, kui neid tarvitada,” ütleb arst ühe vääramatu reegli. Tõsi, ravi kõrvaltoimed võivad tuntavalt mõjutada patsiendi elukvaliteeti, mistõttu peab vajadusel ka ravi vahetama.

Patsiendi teekond kasvaja diagnoosini kulgeb kas läbi kaebuste või täpsustavate uuringute, läbi juhuleiu või sõeluuringu. „Mida varasem on diagnoos ja ravi, seda paremad on ravitulemused,” ütleb arst. Ülioluline on käia riskigruppidele suunatud sõeluuringutel, mille eesmärgiks on vähi ja vähieelsete seisundite varajane avastamine staadiumis, mil haigustunnuseid pole veel esinenud.

Paraku on alati inimesi, kes kardavad oma tervisemuredega arsti poole pöörduda. Tiina Tuul toob välja, et spetsiifiline ja regulaarne tervisekontroll on vajalik inimesele, kellel on geneetiliselt tõestatud suurem kasvajasse haigestumise risk, nagu näiteks BRCA mutatsioon või Lynchi sündroom. Arst rõhutab veel kord, et haiguse diagnoosimine varajases järgus on määrava tähtsusega.

Emotsionaalselt raske valdkond

Emotsionaalselt on onkoloogia meditsiinis üks raskemaid valdkondi. Olulisel kohal on empaatia ja taktitunne. „Diagnoosi teada andmine peab olema delikaatne,” räägib arst. „Patsientide soovid ja reaktsioonid on erinevad. Mõned tahavad haigusest ja ravivõimalustest täpsemalt teada, teised jällegi hoiduvad peensustest ja soovivad keskenduda emotsionaalsele heaolule.“

Tiina Tuul kinnitab, et alati on teretulnud, kui lähedased patsienti toetavad. Olgu see siis diagnoosimisel, ravi ajal kui ka selle kõrvaltoimetega hakkama saamisel. Arsti kinnitusel lisab eakatele patsientidele kindlustunnet, kui lapsed või lapselapsed aitavad neil muretseda ravimeid, sõidutavad arsti juurde ning jagavad neile ka igapäevaelus oma tähelepanu ja hoolt.

Patsiendid ja nende lähedased peavad arsti sõnul paratamatult läbi elama ka kaotusi. „Täna me teame nii vähist kui selle ravist rohkem kui eile ja homme rohkem kui täna,” ütleb Tiina Tuul. „Siiski on juhtumeid, kus peab tunnistama allajäämist haigusele.”

Vaatamata raskustele on igas päevas alati midagi positiivset. Teinekord on lihtsalt vaja keskenduda väikestele ja lihtsatele asjadele, et oleks rõõmu ja rahu. Patsiendi ja tema lähedaste vaimse ja füüsilise heaolu parandamiseks tehtud toetus- ja taastusravi käib kasvajavastase raviga alati kaasas.

Toetaval ravil olevale patsiendile ja tema lähedastele annab sageli turvatunde teadmine, et meditsiinipersonal on alati nende jaoks olemas. Isegi siis, kui nad seda hetkel ei vaja. „Olukorras, kus haiguse pidurdamine ja patsiendi aitamine ei ole justkui võimalik, on meil vaja haiget ja tema peret toetada just kõige rohkem,” kinnitab arst. „Patsienti ei jäeta kunagi üksi.“