Terviseportaal
Emakakaelavähk
Emakakaelavähk on emaka alumisest osast ehk emakakaelast alguse saanud pahaloomuline kasvaja.
Tekkepõhjused
Emakakaelavähi peamine tekkepõhjus on nakatumine inimese papilloomiviirusega (HPV – Human Papilloma Virus), mis levib naha ja limaskestade kokkupuutel, sealhulgas sugulisel teel. Ilma HPV-ta emakakaelavähki ei teki.
Enamik naistest, kes on nakatunud HPV-ga, paraneb viirusnakkusest spontaanselt – organismi immuunsüsteem hävitab viiruse. Väikesel osal naistest võib viirus jääda püsima. Need naised vajavad sagedasemat kontrolli, sest aja jooksul võib papilloomiviirus tekitada emakakaelale vähieelseid muutuseid (emakakaela düsplaasia), mis võivad hiljem edasi areneda vähiks. Vähi arenemine on tavaliselt pikk protsess ja võib kesta isegi 10–25 aastat.
Emakakaelavähk on kõige levinum naissuguelundite pahaloomuline kasvaja. Kõikidest naistel diagnoositud vähkidest on emakakaelavähk Euroopas sageduselt teine ning maailmas neljas vähipaige. Eestis diagnoositakse emakakaelavähk igal aastal umbes 150 naisel ning keskmiseks haigestunute vanuseks on 45–60 aastat. Arvestades asjaolu, et tegemist on ennetatava haigusega, on haigestunute arv liialt suur ning vähi avastamise vanus kõrge.
Emakakaelavähk on üks paremini ravitavaid vähiliike, kui see diagnoositakse ja ravitakse selle varajases staadiumis. Eestis tuvastatakse üle poolte haigusjuhtudest alles vähi hilises (III või IV) staadiumis, kus vähirakud on levinud juba teistesse organitesse. Vähi avastamise staadium mõjutab oluliselt haiguse prognoosi. 2017. aastal Eestis tehtud uuringu põhjal on emakakaelavähi diagnoosi saanud patsientidest aasta pärast diagnoosi saamist elus 86% ja 5 aastat pärast diagnoosi 67% patsientidest.
Riskitegurid
- rohke seksuaalpartnerite arv (suurem risk HPV-ga nakatumiseks)
- varajane seksuaaleluga alustamine
- nõrk immuunsus (suurem risk HPV-ga nakatumiseks)
- suitsetamine
- perekondlik taust (suurem võimalus haigestuda, kui lähisugulastel on olnud munasarja-, rinna- või soolevähk)
- sünnituste puudumine
- hiline esmassünnitus (pärast 35. eluaastat)
Sümptomid
Varajases faasis sümptomid puuduvad või on väga ebaspetsiifilised. Sümptomid, mis võivad tekkida vähi arenemisel:
- rohkenenud valgevoolus, veresegune voolus
- veritsus menstruaaltsükli keskel
- veritsus suguühte ajal või selle järel
- kaugele arenenud vähi puhul (kasvaja levikust tingitud) valu vaagnapiirkonnas
- põie- ja seedetegevuse häired
- aneemia ehk kehvveresus
Nimetatud sümptomite esinemisel peaks pöörduma arsti poole, kuid oluline on meeles pidada, et need sümptomid võivad esineda ka muude haiguste korral.
Ennetus
Emakakaelavähk on üks kõige paremini välditavaid vähiliike. Parima kaitse emakakaelavähi vastu tagab vaktsineerimine koos naistearsti regulaarse kontrolliga, sest vähile eelnevad seisundid on hästi tuvastatavad günekoloogilise läbivaatuse käigus. Vähi varajaseks avastamiseks on käimas ka riiklik sõeluuring.
Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta järel. Sõeluuringus osalemine aitab võimalikud rakumuutused ja vähieelsed seisundid avastada varajases staadiumis, mil vähk on ravitav. Sõeluuringule on võimalik registreeruda siin.
Emakakaelavähi teket on võimalik ennetada ka HPV vastu vaktsineerides. Vaktsineerimine annab kaitse HPV 16 ja HPV 18 põhjustatud vähieelsete muutuste ja emakakaelavähi vastu. Eeldatavasti hoiab vaktsineerimine ära enam kui 70% vähijuhtumeid. Peamine sihtgrupp HPV vastu vaktsineerimiseks on noored naised, kes pole veel suguelu alustanud või HPV-ga nakatunud, kuid vaktsineerimine on näidustatud ka noortele naistele pärast suguelu alustamist.
Meie haigla naistenõuandlas (Tõnismäe üksuses) on võimalik emakakaelavähki tekitava papilloomiviiruse vastu vaktsineerida kolme erineva vaktsiiniga. Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist, mis tehakse 6 kuu jooksul. Vaktsineerimiseks broneeri aeg ämmaemanda vaktsineerimise vastuvõtule telefonil 666 1900 või haigla registratuurides kohapeal. Vaktsineerimine on tasuline.
Diagnoosimine
- arstlik läbivaatus
- tsütoloogiline uuring
- emakakaelalt proovitüki ehk biopsia võtmine
- vähi kahtluse korral kolposkoopia ehk tupe ja emakakaela läbivaatus mikroskoobile sarnaneva aparaadi ehk kolposkoobi abil
- uuringud vähi leviku hindamiseks (kompuutertomograafia, magnetresonantstomograafia, vajadusel muud lisauuringud)
Ravi meie haiglas
Emakakaelavähi ravi sõltub kasvaja suurusest, asukohast ja staadiumist ning patsiendi tervislikust seisundist. Patsiendile sobivaim ravi valitakse günekoloogiliste kasvajate spetsialistide meeskonnas ehk onkoloogilises konsiiliumis. Raviotsuse tegemisel arvestatakse patsiendi eelistusi ja eripärasid.
Emakakaelavähi ravis kasutatakse kõikvõimalikke vähiravi meetodeid ning sageli kasutatakse neid kombinatsioonis.
Haiguse varajases staadiumis on parimaks võimalikuks ravivalikuks kirurgiline ravi. Operatsiooni eesmärgiks on kõikide vähirakkude eemaldamine ning operatsiooni ulatus sõltub täpsest vähi levikust ja asukohast. Võimalikuks lähenemiseks võib olla lokaalanesteesias või üldanesteesias tehtud emakakaela konisatsioon (eemaldatakse osa emakakaelast), hüsterektoomia (emaka ja emakakaela täielik eemaldamine) ning trahhelektoomia (eemaldatakse vähirakkudega osa emakakaelast, tupe ülaosa, lümfisõlmed ja ümbritsev kude).
Haiguse edasiarenenud staadiumites võidakse patsiendi ravimisel kasutada ka keemiaravi, kiiritusravi, radiokemoteraapiat (kiiritus- ja keemiaravi kombinatsioon) ning sihtmärkravi. Keemiaravi kasutatakse sümptomite leevendamiseks ja patsiendi eluea pikendamiseks ka neil patsientidel, kel hilise staadiumi tõttu kasvajast terveneda ei ole võimalik.
Meie haiglas on võimalik emakakaelavähiga patsientidel saada parimat võimalikku kirurgilist ravi ning süsteemravi (keemia- ja sihtmärkravi). Kiiritusravi osas tehakse koostööd Põhja-Eesti Regionaalhaigla spetsialistidega.
Pärast kasvajavastase ravi lõppu jääb patsient eriarsti jälgimisele. Kontrollvisiitidel tehakse patsiendile ülevaatus ning arst määrab vajaduse järgi lisauuringuid. Tavaliselt käiakse esimesel paaril ravijärgsel aastal regulaarselt kontrollis sagedamini (umbes 3–6 kuu järel) ning edasi harvem: 3 aasta möödudes iga 6–12 kuu järel ning 5 aasta möödudes korra aastas.
Lisalugemiseks
- Eesti Vähiliidu infomaterjal
- Euroopa Meditsiinilise Onkoloogia Seltsi (ESMO) patsiendi infomaterjal (inglise keeles)
Günekoloogilised kasvajad ja nende jälgimine (Perearst, aprill 2023)
Meie arstid
Meie tööks esmavajalik algab suhtumisest – inimlikkusest ja kõrgendatud empaatiavõimest. Meie arstid lähtuvad põhimõttest: milline iganes poleks diagnoos, inimlik soojus on asendamatu.