Emakakehavähk

Emakakehavähk on emaka limaskestast alguse saanud pahaloomuline kasvaja.

Emakas on väikevaagnas kusepõie ja pärasoole vahel asuv organ, mis jaguneb emakakaelaks ja
-kehaks. Emakakehal on võimalik eristada kahte peamist kihti: välimine lihaskoest kiht ehk müomeetrium ning sisemine kiht ehk emaka limaskest ehk endomeetrium. Enamik emakakehavähke on alguse saanud just endomeetriumist ning neid kutsutakse seetõttu ka endomeetriumivähiks.

Eestis haigestub igal aastal emakakehavähki umbes 250 naist. Emakakehavähi näol on naiste hulgas tegemist sageduselt neljanda vähiga. Enamasti diagnoositakse haigus vanemas eas, menopausis naistel. Enne 40. eluaastat esineb seda vähki harva (vähem kui 5%-l juhtudest).

Umbes 70%-l kõikidest juhtudest avastatakse vähk selle algfaasis enne siirete ehk metastaaside tekkimist. Tänu sellele on ka haiguse prognoos üldiselt hea: aasta pärast diagnoosi saamist on elus 92% ning 5 aasta pärast 80% kõikidest patsientidest (Tervise Arengu Instituudi uuring).

Tekkepõhjused

Emakakehavähki on võimalik jagada alatüüpideks lähtuvalt sellest, kuidas vähirakud mikroskoobi all välja näevad. Koetüüp mõjutab seda, kui kiiresti vähk kasvab ja edasi levib. Levinuim koetüüp on endometrioidne adenokartsinoom, mis areneb ja levib teistest harvaesinevatest tüüpidest aeglasemalt.

Lisaks koetüübile saab emakakehavähki liigitada ka hormoonsõltuvaks ja hormoonsõltumatuks vähiks. Esimene on vähem agressiivse loomuga ning tekib enamasti ülekaalulistel vanematel naistel pärast menopausi. Hormoonsõltumatu vähi puhul on tegemist agressiivsema haigusega, mis esineb üldiselt noortel saledamatel naistel.

Riskitegurid

Tänaseni ei ole täpselt teada, miks emakakehavähk tekib, kuid tuvastatud on erinevaid tegureid, mis tõestavad vähki haigestumise riski:

  • liigne kehakaal (üle 80% kõikidest patsientidest on ülekaalus või rasvunud)
  • vanus (kõrgemas vanuses on oht haigestuda suurem)
  • sünnituste puudumine
  • menstruatsioonide arvukus (varajane menstruatsioonide algus, hiline menopaus)
  • hormoonaktiivsed munasarjakasvajad
  • pikaajaline hormoonasendusravi ainult naissuguhormoonidega (ilma progesteroonita)
  • perekondlik soodumus (sugulastel esinenud endomeetriumi- või kolorektaalvähki)
  • suhkruhaigus e diabeet
  • kõrgvererõhktõbi

Emakakehavähi eest kaitsvateks teguriteks loetakse seevastu rasestumisvastaste tablettide kasutamist ning korduvaid sünnitusi.

Sümptomid

  • veritsus menopausi ajal või pärast seda
  • ebaregulaarne veritsus suguteedes (tavapärasest suurem veritsus, tsükliväline veritsus või veritsus menopausieelsete menstruaaltsüklite vahel)
  • ebatavaline kollakas rohkenenud voolus tupest (lümforröa)
  • ebamäärane valu vaagnas
  • valulik suguelu

Nimetatud sümptomid võivad viidata emakakehavähile, kuid võivad esineda ka muudel põhjustel. Teisalt võib haigus kulgeda ka ilma sümptomiteta ning vähk avastatakse juhuslikult günekoloogilisel läbivaatusel. Seetõttu on oluline kaebuste korral kohe arstile pöörduda ning ka regulaarselt oma arsti külastada.

Ennetus

Sõeluuringuid emakakehavähile ei ole.

Diagnoosimine

Emakakehavähi avastamiseks teostatavad uuringud:

Ravi meie haiglas​

Emakakehavähi ravis kasutatakse kõiki tänapäevaseid vähiravi meetodeid. Ravitulemusi ja prognoosi mõjutavad peamiselt vähi avastamise aeg (staadium) ning koetüüp.

Ravi valik sõltub patsiendi eelistustest, vähi staadiumist ja koetüübist ning kaasuvatest haigustest. Lõpliku raviotsuse teeb spetsialistidest koosneb onkoloogiline konsiilium.

Vähi varases staadiumis (I ja II) on esmaseks ravivalikuks üldjuhul kirurgiline ravi, mille käigus eemaldatakse emakas ning vajadusel ka munasarjad ja -juhad ning lähedal asuvad lümfisõlmed. Võimalusel eemaldatakse vaagnast vaid üksikud valvurlümfisõlmed, et vältida mitmete lümfisõlmede eemaldamisest tekkivaid võimalikke tüsistusi.

Kui patsiendi tervisliku seisundi tõttu kirurgilist ravi teha ei ole võimalik, siis kasutatakse kiiritusravi esmase ravimeetodina. Kiiritusravi kasutatakse vajadusel ka operatsiooni järgselt.

Kaugele arenenud ehk teistesse organitesse edasi levinud vähi korral alustatakse ravi keemiaravist ning sageli kombineeritakse seda muude ravimeetoditega. Vajadusel lisatakse kiiritusravi ning võimalusel tehakse hiljem ka operatsioon kasvaja eemaldamiseks. Keemiaravi on esmaseks valikuks ka kiiresti arenevate ja levivate vähitüüpide puhul.

Emakakehavähi puhul on tegemist hormoontundliku kasvajaga, seetõttu on võimalik ravimeetod ka hormoonravi. Seda kasutatakse üldjuhul koos keemiaraviga kaugele arenenud (III või IV staadiumi) vähkide puhul või haiguse taastekkimisel pärast vähivastast ravi.

Uuematest raviviisidest on kasutusel ka sihtmärkravi ning immuunravi.

Pärast kasvajavastase ravi lõppu jäävad patsiendid eriarsti jälgimisele. Pärast operatsiooni toimub iga poole aasta tagant järelkontroll, mille käigus tehakse patsientidele günekoloogiline läbivaatus, võetakse koeproove ning vajadusel määratakse lisauuringuid.

Kõiki mainitud ravimeetodeid kasutatakse emakakehavähi ravimisel ka ITK patsientidel. Kiiritusravi toimub koostöös Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga.

Meie arstid

Meie tööks esmavajalik algab suhtumisest – inimlikkusest ja kõrgendatud empaatiavõimest. Meie arstid lähtuvad põhimõttest: milline iganes poleks diagnoos, inimlik soojus on asendamatu.

Scroll to Top