Terviseportaal
Jämesoolevähk ehk kolorektaalvähk
Jämesool on inimese soolestiku lõpposa, ulatudes peensoole lõpust kuni pärakukanalini. Jämesool jaguneb käärsooleks ja pärasooleks ning funktsionaalselt toimub seal eeskätt vee tagasiimendumine organismi ning seedeprotsesside lõpp-produkti väljutamine. Jämesoolevähk terminina hõlmab endas nii käärsoolevähki kui ka pärasoolevähki – vaatamata sarnasele sümptomaatikale ja ka ühistele riskifaktoritele on ravi seisukohast neid oluline siiski eristada.
Enamik jämesoolevähke saavad alguse soole sisemisest kihist ehk limaskestast, kuhu tekivad rakkude kogumikud ehk polüübid, mis olemuselt on healoomulised kasvajad. Osa neist polüüpidest võivad aja jooksul (tavaliselt mitme aasta jooksul) muutuda pahaloomuliseks ning sel juhul on tegemist jämesoolevähiga. Sel põhjusel ongi oluline osaleda jämesoolevähi sõeluuringus, et avastada haigus võimalikult varajases staadiumis ning ennetada jämesoolevähi teket.
Kasvaja staadium määratakse rahvusvahelise TNM klassifikatsiooni alusel. See moodustub jämesooleseina kihtide haaratuse ulatuse (T – tumor), regionaalsete lümfisõlmede haaratuse (N – nodes) ja kaugsiirete esinemise (M – metastasis) alusel.
Jämesoolevähk on ülemaailmne terviseprobleem, kuuludes kolme kõige sagedamini esineva vähkkasvaja hulka. Eestis moodustab jämesoolevähk 10% kõigist pahaloomulistest kasvajatest. Jämesoolevähi haigestumus on Eestis tõusutendentsiga – 1990ndate lõpus diagnoositi aastas keskmiselt 600 esmasjuhtu, 2010ndate alguses keskmiselt 885 esmasjuhtu ning tänase seisuga juba üle 1000 esmasjuhu aastas. Paraku on nendel puhkudel ligikaudu 25–30% jämesoolevähkidest juba levinud siiretena ka teistesse organitesse.
Jämesoolevähi diagnoosi hilinemine on tingitud haiguse asümptomaatilisusest (kaebused puuduvad või on tagasihoidlikud), mis tõttu tihti pöördutakse arsti juurde liiga hilja. Varajaselt avastatud jämesoolevähk on üks paremini ravitav kasvajaline haigus ning sellest on võimalik täielikult tervistuda.
Riskitegurid
- vanus – jämesoolevähki võib esineda igas vanuses, kuid enamik inimesi on diagnoosimise hetkel üle 50-aastased
- põletikulised soolehaigused – kroonilised põletikulised jämesoolehaigused (näiteks Crohni tõbi ja haavandiline koliit)
- polüüpide esinemine jämesooles
- perekondlik taust – jämesoolevähi esinemine lähisugulastel; 5%-l juhtudest võib-olla tegemist päriliku vähisündroomiga (tuntuim Lynchi sündroom)
- toitumine – tüüpiline Lääne dieet väheste kiudainete ja rohke loomse rasva sisaldusega
- vähene liikumine, ülekaal, diabeet, suitsetamine, liigne alkoholitarvitamine
Sümptomid
Käärsoolevähi sagedased sümptomid:
- normaalse roojamisharjumuse muutus, s.t pikemat aega kestnud kõhulahtisus või -kinnisus või nende vaheldumine
- tunne, et roojamisel ei tühjene sool täielikult
- gaaside liikumise häired
- kõhupuhitused, eriti pärast sööki
- veri ja/või lima väljaheites või selle pinnal
- vähene, kuid püsiv valu kõhus või pärasooles
- seletamatu kaalulangus, väsimus, nõrkus, töövõime langus
- näilise põhjuseta püsiv vähene palavik (37,2–37,5 °C)
Pärasoolevähi sagedased sümptomid:
- vere ja lima väljumine koos roojaga
- valu pärasooles rooja väljumisel või istumisel
- pärasoole pidamatus
- püsiv roojamise tung, mis aga kergendust ei too
- kõhukinnisused, mis vahelduvad kõhulahtisuse hoogudega
- rooja kuju on muutunud peenikesteks pulgakesteks või pabulateks
- pidev pakitsus pärasooles, roe on tavapärasest ebameeldivama lõhnaga
- püsiv kõhulahtisus, gaaside puhitus ja peetus
Ennetus
Jämesoolevähi sõeluuring võimaldab avastada jämesoolevähki varasemas staadiumis või enne selle tekkimist, s.t vähieelses seisundis, kui inimesel on väikese või suure riskiga polüübid.
Jämesoolevähi uuringule saavad minna inimesed ka sõeluuringu väliselt ja selleks ei pea sõeluuringu sihtrühma kuuluma. Kui Teil on tervisemure ja soov uuringule minna, soovitame esmalt pöörduda oma perearsti poole, kes vajadusel suunab Teid edasi.
Diagnoosimine
- peitvere määramine väljaheites – kui uuring näitab väljaheites peitvere olemasolu, rakendatakse täpsemaid uurimismeetodeid, et avastada verejooksu põhjus
- pärasoole palpatsioon sõrmega – võimaldab avastada pärasoole lõpposas paiknevat kasvajat
- endoskoopia ehk sondiga uuring (koloskoopia või rektoskoopia) – eelnevalt puhastatud soolde viiakse pärasoole kaudu pehme torujas instrument, mis võimaldab üle vaadata kogu jämesoole valendiku ning vajadusel võtta ka proovitükke, lisaks on võimalik avastatud polüübid koheselt eemaldada
- ultraheliuuring, kompuuteruuring, magnetresonantstomograafia – kopsu, kõhuõõne ja vaagna uuring, mis võimaldab hinnata siirete esinemist eri organites
Ravi meie haiglas
Konkreetse ravimeetodi rakendamise otsustab erialaarstide konsiilium (kirurgid, radioloogid, keemia- ja kiiritusraviarstid, patoloogid).
Jämesoolevähi ravi on tänapäeval kombineeritud ning kompleksne, kaasates kõiki vähiravi meetodeid, nagu kirurgiline ravi, keemiaravi, kiiritusravi ja bioloogiline ravi. Konkreetne ravimeetod sõltub eelkõige haiguse staadiumist, mille määramiseks kasutatakse diagnostilisi uuringuid.
Endoskoopiline ravi on kasutusel väikeste soolevalendiku polüüpide eemaldamisel.
Kirurgiline ravi on kasutusel eeskätt patsientidel, kellel jämesoolevähk ei ole levinud teistesse organitesse. Teatud puhkudel, kui haigus on levinud näiteks maksa või kopsudesse, on võimalik kombinatsioonis eelneva keemia- ja kiiritusraviga eemaldada ka kaugsiirdeid.
Keemiaravi on jämesoolevähi puhul kasutusel täiendava ravina kirurgilise ravi järgselt vähendamaks vähi taastekke võimalust. Teatud puhkudel tehakse keemiaravi ka operatsioonieelselt, et vähendada kasvajakolde suurust. Sõltuvalt haiguse staadiumist ning vähi molekulaarsetest omadustest on võimalusi ka bioloogiliseks raviks.
Kiiritusravi teostatakse koostöös Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga. Seda rakendatakse operatsioonieelselt, et vähendada kasvajakolde suurust ning vähi taastekke võimalust.
Paranemine ja ravijärgne jälgimine
Paranemine sõltub sellest, kui kaugele on haigus arenenud ehk millises staadiumis kasvaja diagnoositakse. Oluliselt paremad on ravitulemused varases staadiumis avastatud kasvajate puhul. Kõik jämesoolevähiga haiged käivad regulaarses kontrollis, mis kestab vähemalt viis aastat. Kontrolli sagedus ning tehtavad uuringud sõltuvad eeskätt haiguse staadiumist.
Lisalugemiseks ja kuulamiseks
- Euroopa Meditsiinilise Onkoloogia Seltsi (ESMO) patsiendi infomaterjal (inglise keeles)
- Ameerika Vähiliidu infomaterjal (inglise keeles)
- National Comprehensive Cancer Network (lüh NCCN) patsiendi infomaterjal (inglise keeles)
- Jämesoolevähk (Perearst, märts 2023)
Gastroenteroloogiakeskuse juhataja, gastroenteroloog Peeter Kõiva “Terviseks” saates
Meie arstid
Meie tööks esmavajalik algab suhtumisest – inimlikkusest ja kõrgendatud empaatiavõimest. Meie arstid lähtuvad põhimõttest: milline iganes poleks diagnoos, inimlik soojus on asendamatu.