Kilpnäärmevähk

Kilpnääre on liblikakujuline organ, mis asub kaela eesküljel, üks sagar kummalgi pool hingetoru, üldjuhul ei ole seda käega katsudes tunda. Kilpnäärme ülesandeks on toota organismi ainevahetust reguleerivaid hormoone.

Kilpnäärmevähk on haigus, mille puhul kilpnäärmerakud hakkavad kontrollimatult kasvama. Kasvajakoe ehituse ja bioloogilise käitumise järgi eristatakse papillaarset, follikulaarset, medullaarset ja anaplastilist kilpnäärmevähki. Valdav enamik kilpnäärmekasvajaid on väga hästi ravitavad.

Eestis diagnoositakse iga aasta ligi 80 kilpnäärmevähi juhtu. Kilpnäärmevähk on kõige levinum üle 40-aastastel, naistel esineb seda 3–4 korda sagedamini kui meestel.

Riskitegurid

  • lapseeas saadud kiiritus
  • pärilikkus

Sümptomid

  • valutu tükk või turse kaelal
  • seletamatu hääle kähedus, mis ei parane mõne nädalaga
  • neelamis- ja hingamisraskused

Diagnoosimine

Ravi meie haiglas

Ravi sõltub kasvaja tüübist, staadiumist ja haige üldisest tervislikust seisundist.

Kilpnäärmevähi esmaseks ravivalikuks on kirurgiline ravi.

Kõrgelt diferentseerunud kilpnäärmevähi korral teostatakse vajadusel pärast operatsiooni radiojoodravi. Radiojoodravi eesmärgiks on teadaolevate või kahtlustatavate metastaaside hävitamine, ühtlasi saadakse ravi käigus täiendavat infot kasvaja leviku kohta. Raviks vajalik radioaktiivse joodi annus on individuaalne ja sõltub kilpnäärmevähi rakutüübist ja haiguse levikust kehas.

Vajadusel teostatakse süsteemset ravi.

Raviks võib olla ka väliskiiritusravi, mida teostatakse Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.

Meie arstid

Meie tööks esmavajalik algab suhtumisest – inimlikkusest ja kõrgendatud empaatiavõimest. Meie arstid lähtuvad põhimõttest: milline iganes poleks diagnoos, inimlik soojus on asendamatu.

Scroll to Top