Luu- ja liigeskõhre kasvajad

Sarkoom on tugikoest pärinev väga harva esinev pahaloomuline kasvaja, millele on iseloomulik kiire kasv ning võime anda siirdeid juba varajases arengujärgus. Enamasti tekivad sarkoomi tüüpi kasvajad luudes, kõhres ja pehmetes kudedes (sidekoes, rasvkoes, lihaskoes, veresoontes). Sarkoomirakud võivad vere- ja lümfisoonte kaudu edasi kanduda teistesse elunditesse, põhjustades neis uute kasvajate tekke.

Sarkoomid esinevad enamasti nooremaealistel inimestel. Eestis avastati 2006. aastal 17 esmast luu- ja kõhrkoe pahaloomulist kasvajat, neist 12 meestel ja 5 naistel.

Tekkepõhjused

Luukasvaja kolm kõige levinumat vormi on:

  • Osteosarkoom on luukoest tekkiv kasvaja, mis on kiire kasvuga ja moodustab metastaase. See esineb enamasti teismelistel noorukitel ja noortel täiskasvanutel. Meestel esineb seda vähki kaks korda sagedamini kui naistel. Kasvaja paikneb tavaliselt käte ja jalgade luude liigesepoolsetes otstes, eriti põlveliigese piirkonnas.

  • Kondrosarkoom on kõhredest moodustunud kasvaja, mille esinemine on haruldane ja haigust diagnoositakse tavaliselt vanematel meestel. Tavaliselt paikneb kasvaja puusaliigese piirkonnas ning roietes, kuid võimalikud on ka teised paikmed, nagu õlavöötme ja alajäsemete luud.

  • Ewingi sarkoom esineb tavaliselt käte või jalgade pikkades luudes,  aga mõnikord tekib ka vaagnaluus või rinnakorvis. Riskigrupis on lapsed ja noorukid. Poistel esineb haigust poolteist korda sagedamini kui tüdrukutel. Algstaadiumis avaldub haigus ebamääraste valudena, mis intensiivistuvad hiljem. Eestis diagnoositakse igal aastal 1–2 haigusjuhtu. 

Riskitegurid

  • radioaktiivne kiiritus
  • pidev kokkupuude teatud kemikaalidega (klorofenoolid, puidusäilitusvahendid, herbitsiidid)
  • mõned pärilikud luude ainevahetushäired

Sümptomid

  • luuvalud, eriti öösiti
  • punetus ja turse kasvaja piirkonnas
  • kasvaja võib olla kühmuna läbi naha nähtav, tuntav ja olla valulik
  • kasvajast kahjustatud jäseme talitlushäired
  • väiksemastki traumast tekkiv luumurd

Diagnoosimine

  • magnetresonantstomograafia
  • kompuutertomograafia
  • positronemissioontomograafia
  • angiograafia
  • osteostsintigraafia
  • ultraheli
  • trepanobiopsia
  • kasvaja biopsia
  • molekulaargeneetilised ja immunohistokeemilised uuringud

Ravi meie haiglas

Pahaloomulisi luukasvajaid esineb harva ning neid on keeruline diagnoosida ja ravida. Selliste haiguste uurimine ja raviplaani koostamine toimub mitmete vähihaiguse spetsialistide (kirurg, keemiaraviarst, kiiritusraviarst) ja ortopeedide koostöös.

Enamiku luukasvajate puhul rakendatakse eelkõige kirurgilist ravi koos keemia- ja/või kiiritusraviga. Elundite säilitamise nimel opereeritakse kasvaja enne või pärast keemiaravi ning olenevalt kasvaja tüübist teostatakse ka kiiritusravi.

Meie arstid

Meie tööks esmavajalik algab suhtumisest – inimlikkusest ja kõrgendatud empaatiavõimest. Meie arstid lähtuvad põhimõttest: milline iganes poleks diagnoos, inimlik soojus on asendamatu.

Scroll to Top