Terviseportaal
Maksavähk
Maks on seedesüsteemi kuuluv organ, mis asetseb paremal pool kõhuõõne ülaosas diafragma all. Maks töötleb toitaineid ümber organismile omastatavateks aineteks, lagundab verre sattunud mürkaineid (nt alkohol), eemaldab jääkaineid, reguleerib vere suhkrusisaldust, toodab vere hüübimiseks vajalikke aineid, tekitab seedemahla ja sappi. Maks on ainulaadne organ, mis on suuteline ennast ise taastama, asendades vanad rakud uutega.
Kõige levinum maksavähi tüüp on maksarakk-vähk, mis saab alguse maksarakust, vähem levinud on maksasisestest sapiteedest lähtuv kolangiokartsinoom ja hepatoblastoom. Maksa levinud siirdeid (metastaase) esineb enam kui maksa enda kasvajaid. Maksa metastaasid tekivad teiste organite kasvajate kauglevikul, enamasti jämesoole-, kopsu-, rinna- või maokasvaja levikul.
Riskitegurid
- krooniline C- ja B-hepatiit
- maksatsirroos
- alkoholi liigtarvitamine
- rasvmaks
- diabeet
Sümptomid
Algstaadiumis on maksavähk asümptomaatiline, kuid võib esineda:
- kaalukadu
- isutust
- ülakõhuvalu/ raskustunne paremal roidekaare alusi või abaluu piirkonnas
- iiveldus/oksendamine
- kõhu ümbermõõdu suurenemine
- naha ja silmavalge kollasus
- väljaheide muutub hallikasvalgeks, uriin kohvipruuniks
Diagnoosimine
- füüsiline läbivaatus ehk kõhu palpatsioon
- vereproovid – hinnatakse, kas tegemist on põletikulise muutusega (hepatiit, sapipõiepõletik), kas haigusest on haaratud sapiteed ja millised on maksa funktsionaalsed näitajad
- ultraheliuuring – hinnatakse, kas tegemist on kasvajaga maksas ning kas esineb sapi äravoolu häiret maksast
- maksabiopsia – kasvajakahtlasest piirkonnast võetakse ultraheliuuringu ajal rakuproov, et teada saada, kas maksakolded on hea- või pahaloomulised
- kompuutertomograafia ja magnetresonantstomograafia – võimaldab hinnata kollete pahaloomulisust, asetsust, naaberorganite haaratust ning levikut teistesse organitesse
Ravi meie haiglas
Maksavähi ravi on tänapäeval kombineeritud, hõlmates endas erinevaid ravimeetodeid. Konkreetse ravimeetodi rakendamise otsustab erialaarstide konsiilium (kirurgid, radioloogid, keemia- ja kiiritusravi arstid, patoloogid). Tihti sõltub ravi kasvaja staadiumist, patsiendi vanusest, kaasuvatest haigustest ning üldseisundist.
Kirurgilist ravi teostatakse maksa kasvaja eemaldamiseks tervete kudede piires.
Harva on võimalik eemaldada kasvajaline maks ja asendada doonormaksaga ehk teha maksa transplantatsioon.
Lokaalsed ravimeetodid on otse kasvajakoldesse suunatud:
- kõige sagedamini kasutatakse radiosageduslikku ablatsiooni ehk spetsiaalse nõela abil kuumutatakse kasvajakollet, mis viib kasvajarakkude hävinemiseni
- kasvajarakkude külmutamine – vedel lämmastik viiakse spetsiaalse anduri abil kasvajakoldesse, mis viib kasvajarakkude hävinemiseni
- puhta alkoholi süstimine kasvajakoldesse
- kemoembolisatsioon – keemiaravi süstimine maksa veresoontesse
Keemiaravi kasutatakse, kui operatiivne ravi ei ole suure kasvajakolde või leviku tõttu võimalik.
Lisalugemiseks
- Ameerika Vähiliidu infomaterjal (inglise keeles)
- Eesti Vähiliidu infomaterjal
- Hepatotsellulaarne kartsinoom ehk HCC (Perearst, august 2023)
- Primaarne maksavähk (Perearst, märts 2023)
Meie arstid
Meie tööks esmavajalik algab suhtumisest – inimlikkusest ja kõrgendatud empaatiavõimest. Meie arstid lähtuvad põhimõttest: milline iganes poleks diagnoos, inimlik soojus on asendamatu.