Munasarjavähk

Munasarjavähk on haigus, kus pahaloomulised (vähi)rakud hakkavad kasvama munasarjas või munajuhades.

Naisel on kaks mandlisuurust munasarja, mis asuvad kahel pool emakat. Munasarjades asuvad ja valmivad naissugurakud ehk munarakud ning seal toodetakse naissuguhormoone (östrogeen ja progesteroon). Üleminekuaastate järel munasarjad harilikult taandarenevad. 

Tekkepõhjused

Munasarjavähi rakkude tüübi järgi võib eristada enam kui 30 erinevat haigust. Kõige levinum tüüp on epiteliaalne munasarjavähk ehk munasarja välispinnalt või munajuhast alguse saanud kasvaja.

Eeldatakse, et umbes üks naine 78-st haigestub elu jooksul munasarjavähki. Eestis diagnoositakse igal aastal ligi 150 uut munasarjavähi juhtu. Valdavalt avastatakse haigus üle 50-aastastel naistel ehk siis pärast menopausi.

Umbes 70%-l juhtudest avastatakse munasarjavähk III või IV staadiumis, kus haigus on juba levinud kõhuõõnes. Seetõttu on suremus sellesse vähki üsna kõrge: Tervise Arengu Instituudi andmetel on Eestis munasarjavähi diagnoosi saanud patsientidest aasta pärast diagnoosi saamist elus 78% ja 5 aasta pärast 47% patsientidest.

Seevastu varajases staadiumis diagnoositud ja ravitud vähiga patsientidest on 5 aastat pärast haiguse avastamist elus 90%.

Riskitegurid

  • perekondlik anamnees (lähisugulastel on olnud munasarjavähk, rinnavähk, eesnäärmevähk või soolevähk)
  • pärilikkus (BRCA1, BRCA2 geenimutatsioonid)
  • ülekaal
  • varajane menstruatsioonide algus, hiline menopaus
  • hormoonasendusravi
  • sünnituste puudumine
  • hiline esmasünnitus (pärast 35. eluaastat)

Sümptomid

Munasarjavähki on raske varakult tuvastada. Haiguse varajases staadiumis on sümptomeid vähe või need puuduvad, mis teeb haiguse diagnoosimise raskeks.

Levinumad sümptomid:

  • ebamugavustunne kõhus („täiskõhu“ tunne)
  • isutus, iiveldus
  • seedetegevuse häired (kõhukinnisus ja -lahtisus, puhitus)
  • valud alakõhus ja vaagnapiirkonnas
  • veritsus menopausis naistel (veritsuse taasteke pärast aasta kestnud menopausi)
  • menstruaaltsükli häired noorematel naistel
  • sage vajadus urineerida
  • kaalulangus
  • väsimus
  • kõhu suurenemine (astsiidivedeliku tõttu koguneb vedelik kehaõõnde)

Kõhupiirkonnas esinevatele ebaselge põhjuseta kaebustele on oluline tähelepanu pöörata ning nende tekkimisel pöörduda perearsti poole. Haiguse varajaseks avastamiseks on oluline külastada regulaarselt günekoloogi.

Ennetus

Kahjuks puudub munasarjavähi avastamiseks efektiivne ja usaldusväärne sõeluuring. Vähi varajasele avastamisele võib kaasa aidata regulaarne günekoloogi vastuvõtul käimine ning kasvajale viitavate kaebuste tekkimisel kohene arsti poole pöördumine.

Päriliku eelsoodumusega naistel ja nende lähisugulastel soovitatakse käia geneetiku konsultatsioonil.

Diagnoosimine

Ravi meie haiglas​

Meie haiglas on olemas kõik võimalused munasarjavähi tänapäevaseks ravimiseks.

Munasarjavähi ravis kasutatakse kombinatsioonis kirurgilist ravi ja kasvajarakke hävitavaid ravimeid ehk süsteemravi (sh keemiaravi). Ravi eesmärk võib olla patsiendi haigusest terveks ravimine või ka haiguse sümptomite leevendamine ning patsiendi eluea pikendamine. Viimane on vajalik, kui haiguse hilise avastamise tõttu ei ole võimalik enam vähist terveneda.

Sobivaima ravi valik sõltub vähi tüübist, staadiumist, patsiendi tervislikust seisundist ja patsiendi eelistustest. Lõpliku raviotsuse teeb spetsialistidest koosnev meeskond ehk günekoloogiliste kasvajate onkoloogiline konsiilium.

Ravi alustalaks on kirurgiline ravi. Operatsiooni eesmärk on kogu kasvaja eemaldamine, kuid mõningatel juhtudel ka kasvajamassi vähendamine, mis aitab süsteemravil paremini toimida. Kui vähk avastatakse noortel naistel varases staadiumis, siis on võimalus, et eemaldatakse vaid kasvajast haaratud munasari ja samapoolne munajuha, seega on vara avastatud kasvajate korral võimalik säilitada viljakus.

Kirurgilise ravi eel ja järel kasutatakse kasvajamassi vähendamiseks ka süsteemravi. Kasutusel on kõige kaasaegsemad ravimid, millega on suudetud munasarjavähiga patsientide eluiga pikendada. Uutest tehnoloogiatest kasutatakse meie haiglas näiteks operatsiooni käigus tehtavat kõhuõõnesisest keemiaravi (HIPEC).

Patsiendi ravi ei lõpe kasvajavastase raviga. Ravi järel on oluline käia regulaarselt raviarsti juures kontrollis, kus tehakse vajalikud uuringud. Järelkontrollis käimine on väga oluline ka munasarjavähist täielikult vabanenud patsientidele.

Meie arstid

Meie tööks esmavajalik algab suhtumisest – inimlikkusest ja kõrgendatud empaatiavõimest. Meie arstid lähtuvad põhimõttest: milline iganes poleks diagnoos, inimlik soojus on asendamatu.

Scroll to Top