Rinnavähk

Rinnavähk saab alguse muutunud rinnanäärme rakust, mis on hakanud kontrollimatult jagunema ning moodustab rinnas tüki. Haigestunud rakud võivad levida lümfisõlmedesse või teistesse elunditesse ning hakata takistama keha normaalset toimimist. Tegemist on rakkude geneetilise muutusega ja mille tekkimise täpset põhjust ei teata.

Rinnavähil on mitmeid riskitegureid, kuid iga faktori mõju vähi tekkimisele on suhteliselt väike. Tõenäoliselt tekib rinnavähk inimese geneetiliste iseärasuste ja keskkonna omavahelisest koostoimest.

Rinnavähk on kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja Eesti naistel. Eestis haigestub rinnavähki igal aastal üle 900 naise ning ligi 25%-l juhtudest on haigus avastamise hetkel juba kaugele arenenud.

Varane haiguse avastamine parandab ravitulemusi, mistõttu on oluline kontrollida kord kuus oma rindu ning osaleda vanuses 50–69 rinnavähi sõeluuringul.

Riskitegurid ja sümptomid Diagnoosimine Ravi Lisalugemiseks

Riskitegurid

  • vanus (risk kasvab pärast 40. eluaastat)
  • menstruatsioonide varajane algus (enne 13. eluaastat)
  • hiline esmasünnitus (pärast 30. eluaastat)
  • mitte ühtegi sünnitust
  • perekondlik eelsoodumus – rinnavähk on diagnoositud lähisugulasel (emal, õel)
  • mõnede healoomuliste rinnahaiguste esinemine
  • rindade või rindkere elundite kiiritusravi
  • pikaajaline menopausisümptomite hormoonravi (nt östrogeeni ja progesterooni tarvitamine)
  • ülekaalulisus
  • alkoholi liigtarvitamine

Rinnavähi riski vähendab:

  • varane ja korduv sünnitamine
  • rinnaga toitmine
  • tervislik eluviis: regulaarne tervisesport, normaalkaalus püsimine, tervislik toitumine

Mitmeid riskitegureid me mingil moel ise mõjutada ei saa, küll aga saab neid silmas pidades pöörata suuremat tähelepanu oma kehale, märgata pisemaidki muutusi, kontrollida oma rindu ja alates 40. eluaastast käia regulaarselt arstlikus kontrollis.

Sümptomid

Enamikul rinnavähi juhtudel avastab naine või tema partner tihendi („tüki”) rinnast. Siinjuures tuleb aga silmas pidada, et kõik rinnas leiduvad tihendid ei pruugi olla pahaloomulised muutused. Siiski on teatud ohumärgid, mille ilmnemisel tuleb viivitamatult arsti poole pöörduda:

 

  • muutus rinna kujus või suuruses
  • tihend rinnas või kaenla all
  • nahapinna muutus (näeb välja nagu apelsinikoor), sissetõmme, „kortsumine” või liitumine aluskoega
  • naha värvuse muutus
  • rinnanibu kuju või asendi muutus, sissetõmme, fiksatsioon
  • eritis rinnanibust, veritsus või leemendus nibu ümbruses
  • valu või ebamugavustunne rinnas, mis püsib ka pärast valuvaigisti tarvitamist ja puhkuse andmist valutavale kehapoolele

Diagnoosimine

Avastades rinnas vähile viitava tunnuse, tuleks pöörduda rinna tervise kabinetti, kus arst või ämmaemand teeb rindade ja kaenla lümfisõlmede läbivaatuse ning tellib vajalikud uuringud:

  • Mammograafia on levinuim rinnauuring, mille eesmärk on diagnoosida ja avastada naiste rinnahaigusi. Mammograafia on näidustatud eelkõige üle 35-aastastele naistele. Uuring tehakse spetsiaalse röntgeniaparaadiga, mammograafia pildi ehk mammogrammi tegemiseks kasutatakse röntgenikiirgust. Uuringuga saadav kiirgusdoos on väga väike ega mõju naise tervisele kahjulikult.
  • Rindade ultraheliuuring (sonograafia) on valutu uuring, kus valitud kehaosale suunatakse kõrgsageduslikud helilained, mille abil pildistatakse keha sisemust. Rinna ultraheliuuringu abil saab kirjeldada muutuse olemust ning vajadusel võtta koeproov e biopsia.
  • Rinnanäärme magnetresonantsuuring on protseduur, milles kasutatakse magnetit, raadiolaineid ja arvutit. Nende abil tehakse rinna piirkonnast detailsete piltide rida, mille abil on võimalik täpsemalt diagnoosida eelnevalt rinnast leitud sõlmi. Uuringus ei kasutata röntgenikiirgust.
  • Rinnast biopsiaproovide võtmine tähendab, et rinnakoest võetakse rakke, mida uuritakse mikroskoobi abil. Koeproovide võtmisel kasutatakse kolme meetodit:
    • peennõelbiopsia – peenike nõel torgatakse rinna muutunud piirkonda, et tõmmata sealt rakke ja vedelikku, uuringu kontrollimiseks võidakse kasutada ultraheli või mammograafiat;
    • jämenõelabiopsia – pärast kohalikku tuimestust torgatakse rinna muutunud piirkonda spetsiaalne nõel, mis lõikab muutunud piirkonnast koetüki;
    • rinnanibu puutepreparaat – rinnanibu peale pannakse väike klaasplaat, mille abil võetakse rinnaeritisest proov.

Täiendavad uuringud

Kui rinnavähi diagnoos on leidnud kinnitust, võib arst määrata täiendavaid uuringuid, et kontrollida, ega haigus pole kaugemale levinud. Tavaliselt tehakse selleks vereanalüüs, EKG (elektrokardigramm), kopsude röntgeniuuring ja mõnikord ka lisaks järgmisi uuringuid:

  • luude uurimine (stsintigraafia) 
  • kõhukoopa ultraheliuuring
  • valvurlümfisõlmede uuring 

Rinnavähi staadiumid

Tekkekohaga piirdunud (in situ) piimajuhakartsinoom – vähirakke leidub ainult piimajuhades, need ei ole levinud ümbritsevatesse kudedesse. See haigusvorm on peaaegu alati täielikult ravitav.

Esimene staadium: vähirakud on levinud ümbritsevatesse kudedesse, tekkinud on invasiivne vähk. Kasvaja mõõtmed on alla 2 cm. Kaenlaalused lümfisõlmed ei ole haaratud ning puuduvad vähi leviku tunnused teistesse kehapiirkondadesse.

Teine staadium: kasvaja mõõtmed jäävad vahemikku 2–5 cm või on haaratud kaenlaalused lümfisõlmed või esinevad mõlemad tunnused. Samas puuduvad vähi leviku tunnused teistesse organitesse.

Kolmas staadium: kasvaja suurus on üle 5 cm, rind võib olla tursunud või deformeerunud, kaenlaalused lümfisõlmed on haaratud ja sageli moodustavad omavahel tihke paketi, kuid puuduvad vähi leviku tunnused teistesse organitesse.

Neljas staadium: kasvaja võib olla mitmesuguse suurusega, kuid haaratud on kaenlaalused lümfisõlmed ja vähk on levinud teistesse kehapiirkondadesse, kus on tekkinud uued rinnavähi kolded – siirded ehk metastaasid. Rinnavähk annab siirdeid tavaliselt kopsu, maksa, luudesse ja ajju.

Ravi meie haiglas

Rinnavähi kaasaegsed ravimeetodid on oluliselt parandanud patsientide elulemust. Rinnavähi ravi sõltub paljudest teguritest: kasvaja tüübist, suurusest, leviku ulatusest, agressiivsusest ja patsiendi vanusest.

Esmane ravimeetod rinnavähi puhul on tavaliselt kirurgiline ravi. Kui kasvaja on võrreldes rinnaga väike, piisab ainult kasvaja eemaldamisest terve koe piires (sektorresektsioon). Rinna säilitamine nõuab haiguse tagasituleku vältimiseks alati täiendavat kiiritusravi. Suurema kasvaja puhul on võimalik selle mõõtmeid vähendada eelneva süsteemse ravi (kemoteraapia) abil, kuid vahel on parima ravitulemuse saamiseks tarvis siiski terve rinnanääre eemaldada (mastektoomia). Rinnanäärme eemaldamise ajal pakume soovi korral rinna kontuuri taastamist proteesi või oma koega.

Pärast operatsiooni järgneb kas kiiritusravi, keemiaravi, hormoonravi, bioloogiline ravi või kombinatsioon nendest. 

Erinevad operatsioonid

Sektorresektsioon (rinda säilitav kasvaja eemaldamine) – operatsioon teostatakse juhul, kui vähikolle on piisavalt väike. Kasvaja eemaldatakse koos seda ümbritseva terve koega.

Mastektoomia (rinna eemaldamine) – kui kasvaja on suur, mitmekoldeline või on täiendav kiiritusravi vastunäidustatud, on soovitatav eemaldada kogu rinnanäärmekude. 

Kaenla valvurlümfisõlmede biopsia – lisaks kasvajale tuleb rinnavähi ulatuse hindamiseks uurida ka lümfisõlmi. Kui selget levikut lümfisõlmedesse uuringutel ei tuvastata, on soovitatav eemaldada ainult need lümfisõlmed, mis on kasvaja levikuteel esimestena e valvurlümfisõlmed

Kaenla lümfadenektoomia – see on kaenla lümfisõlmede täielik eemaldamine juhul, kui levik lümfisõlmedesse ilmneb operatsioonieelsetel uuringutel.

Lisalugemiseks

Meie arstid

Meie tööks esmavajalik algab suhtumisest – inimlikkusest ja kõrgendatud empaatiavõimest. Meie arstid lähtuvad põhimõttest: milline iganes poleks diagnoos, inimlik soojus on asendamatu.

Broneeri aeg vastuvõtule
Vaata kõiki arste

Start typing and press enter to search

Scroll to Top