Eesnäärmevähk

Eesnäärmevähk on pahaloomuline kasvaja, mis tekib eesnäärme rakkudes.

Eesnäärmevähk on Eesti meeste hulgas kõige sagedasem ning maailmas kopsuvähi järel teine kõige sagedamini diagnoositud pahaloomuline kasvaja. Eestis haigestub igal aastal eesnäärmevähki enam kui 1100 meest.

Enam kui pooltel juhtudest diagnoositakse eesnäärmevähk üle 70 aasta vanustel meestel, kuid haigust diagnoositakse ka noorematel. Alla 55-aastastel meestel esinev eesnäärmevähk levib üldjuhul kiiremini ning haiguse prognoos on kehvem.

Tekkepõhjused Riskitegurid ja sümptomid Ennetus Diagnoosimine Ravi Lisalugemiseks

Tekkepõhjused

Eesnäärmevähki liigitatakse haiguse arengu järgi lokaalseks vähiks, mille korral on kasvaja täielikult kapseldunud eesnäärmesse ega ole levinud teistesse organitesse, ning metastaatiliseks vähiks, mille korral on vähk edasi levinud ka teistesse piirkondadesse.

Lokaalne vähk jaguneb lähtuvalt kasvaja suurenemise ja vähi levimise tõenäosuse järgi kolmeks:

  • madala riskiga vähk: tõenäoliselt ei kasva ega levi edasi pikkade aastate jooksul

  • keskmise riskiga vähk: tõenäoliselt ei kasva ega levi edasi mõne aasta jooksul

  • kõrge riskiga vähk: võib kasvada ja levida mõne aasta jooksul

Riskitaset hinnatakse kolme näitaja alusel: PSA tase veres, Gleasoni skoor ja kasvaja suurus.

PSA – prostataspetsiifiline antigeen ehk eesnäärmes toodetav valk, mida leidub veres.

Gleasoni skoor – süsteem, millega hinnatakse kasvaja agressiivsusastet vastavalt sellele, milline näeb kasvaja välja mikroskoobi all. Madala skoori korral sarnanevad vähirakud normaalsetele rakkudele ning tõenäoliselt edasi ei levi. Kõrge skoori korral erinevad vähirakud normaalsetest ning võivad tõenäoliselt levida ka mujale kehapiirkondadesse.

Riskitegurid

Eesnäärmevähi tekkepõhjused ei ole teada, kuid teatud tegurid võivad suurendada vähki haigestumist:

  • pärilik soodumus (eesnäärmevähi esinemine perekonnas)

  • rass (rohkem levinud tumedanahalistel kui heledanahalistel meestel; kõige harvem esineb Aasia päritolu meestel)

  • kõrge vanus

Sümptomid

Varases staadiumis kulgeb haigus sageli sümptomiteta. Vähi arenedes võivad tekkida järgmised sümptomid:

  • urineerimishäired (kusejoa nõrgenemine, sagenenud urineerimine, raskused uriini kinnihoidmisel)

  • veri uriinis või spermas

  • erektsioonihäired

  • valud vaagnapiirkonnas, seljas, puusas

Need sümptomid võivad esineda ka muudel põhjustel, kuid siiski võiks nende esinemisel arstiga nõu pidada.

Ennetus

Hetkel riiklikku sõeluuringuprogrammi eesnäärmevähi avastamiseks käimas ei ole. 2024 aastal alustati eesnäärmevähi varase avastamise teostatavusuuringuga.

Alates 50. eluaastast on soovituslik regulaarselt kontrollida eesnäärme spetsiifilise antigeeni (PSA) taset. Kõrgenenud tase võib viidata eesnäärmevähile. Riskitegurite korral peaks PSA analüüside tegemist alustama 5 aastat varem.

Diagnoosimine

Eesnäärmevähi diagnoosimiseks ja vähi staadiumi (kasvaja suuruse ja leviku) hindamiseks tehakse järgmisi uuringuid:

Ravi meie haiglas​

Sobivaima ravi valik sõltub kasvaja staadiumist, patsiendi üldisest tervislikust seisundist ja riskihinnangust. Ravivõimalusi arutab spetsialistidest koosnev valdkondadeülene meeskond ehk onkoloogiline konsiilium, kes valib patsiendi erisusi arvestades sobivaima lähenemise. Ravivõimaluste valimisel kaasatakse otsuste tegemisse ka patsient ning arvestatakse tema eelistusi.

Eesnäärmevähiga patsientidel on võimalik kasutada järgmisi raviviise:

  • aktiivne arstlik jälgimine (madala või keskmise riskiga patsientidel)
  • vaatlev ootamine
  • kirurgiline ravi
  • kiiritusravi (väline kiiritusravi ja radioisotoopravi)
  • hormoonravi
  • keemiaravi
  • muu ravi (metastaaside mõju leevendamiseks)

Kui eesnäärmevähk areneb aeglaselt, ei ole ravi tingimata mõistlik või vajalik, sest ravi negatiivne mõju oodatavale elueale võib olla suurem kui ravist saadav kasu. Ravi asemel kasutatakse sellisel juhul patsientide aktiivset jälgimist ehk tehakse regulaarselt uuringuid ja analüüse. Kui leitakse, et vähk on edasi levinud muudesse organitesse, alustatakse kohe raviga.

Sarnaselt aktiivse jälgimisega rakendatakse ka vaatlevat ootamist, mis tähendab samuti patsiendi jälgimist, kuid uuringuid ja analüüse tehakse vähem. Seda viisi rakendatakse juhul, kui patsiendile tervistav ravi ei sobi. Vaatleva ootamise eesmärk on pigem vähi kontrolli all hoidmine, mitte selle ravimine.

Eesnäärmevähi kirurgilist ravi ja kiiritusravi on võimalik kasutada patsientidel, kelle vähk ei ole levinud edasi muudesse kehapiirkondadesse. Nende meetoditega võib patsiendi eesnäärmevähist täielikult terveks ravida.

Hormoonravi seevastu võib küll peatada vähi kasvu, kuid terveks see patsienti ei ravi. Seda raviviisi kasutatakse pärast operatsiooni või kiiritusravi, et vältida vähi taastekkimist, ning ka kaugele arenenud vähi korral eesnäärmevähi kasvu aeglustamiseks.

Teistesse organitesse ja kudedesse levinud ning ravile allumatute haiguste korral on võimalikuks ravimeetodiks radioisotoopravi, mille käigus hävitavad manustatud radioaktiivsed ained nii kasvajat kui selle siirdeid.

Metastaatilise ehk muudesse organitesse edasi levinud vähi korral kasutatakse kasvajarakkude hävitamiseks keemiaravi.

Meie haiglas on olemas kaasaegsed võimalused kirurgilise, hormoon-, radioisotoop- ja keemiaravi tegemiseks. Väliskiiritusravi vajavate patsientide osas teeme koostööd Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga.

Lisalugemiseks

Meie arstid

Meie tööks esmavajalik algab suhtumisest – inimlikkusest ja kõrgendatud empaatiavõimest. Meie arstid lähtuvad põhimõttest: milline iganes poleks diagnoos, inimlik soojus on asendamatu.

Broneeri aeg vastuvõtule
Vaata kõiki arste

Start typing and press enter to search

Scroll to Top