Terviseportaal
Kopsuvähk (ehk bronhi ja kopsu pahaloomuline kasvaja)
Kopsuvähk on pahaloomuline kasvaja, mis on alguse saanud kopsukoest. Kasvajarakud võivad esineda ühes või mõlemas kopsus.
Kopsuvähi rakkude vormi järgi eristatakse mitteväikerakulist ja väikerakulist kopsuvähki. 85%-l juhtudest on tegemist esimese vormiga. Sõltuvalt vähi tüübist valitakse patsiendile sobiv ravi.
Kopsuvähk on maailmas diagnooside arvu poolest teine ja surmade arvu poolest esimene vähipaige maailmas. 2020. aastal diagnoositi üle 2 miljoni kopsuvähijuhu (üle 11% kõikidest diagnoositud vähkidest) ning kopsuvähi tõttu suri ligi 1,8 miljonit inimest.
Eestis moodustab kopsuvähk üle 10% kõikidest diagnoositud vähijuhtudest: igal aastal saab kopsuvähi diagnoosi 800–900 inimest, kellest 70% on mehed.
Kopsuvähijuhtude arv on mitmetes maailma riikides tõusuteel ning rahvastiku vananemise tõttu diagnoositakse üha enam juhte eakatel. Sugude võrdluses esineb kopsuvähki enam meestel ning see on tugevalt seotud suitsetamisega. Kui meeste hulgas on nii Eestis kui mujal Euroopas märgata kopsuvähijuhtude esinemise langust, siis naiste hulgas, kes alustasid suitsetamist hiljem, on haigestumus tõusujoones.
Riskitegurid
- suitsetamine ja muude tubakatoodete kasutamine
- passiivne suitsetamine
- tööstuslikud kantserogeenid ehk vähki soodustavad ained (radoon, asbest ning kroomi-, arseeni- ja nikliühendid)
- pärilikud tegurid (üldjuhul ei ole tegemist päriliku vähiga, kuid geneetiline soodumus koos muude keskkonnateguritega kokkupuutumisel võib vähi tekkeriski tõsta)
Suitsetajatel on 15–30 korda suurem tõenäosus vähi tekkeks, kusjuures päevas suitsetatud sigarettide arvu ning suitsetamise staaži suurenedes risk tõuseb. Vähi tekkerisk on võrreldes mittesuitsetajatega suurem ka neil, kes suitsetavad aeg-ajalt või üksikud sigaretid päevas.
Mitme riskiteguri koostoimel suureneb kopsuvähi tekkerisk.
Sümptomid
Vähi varases staadiumis väga spetsiifilised sümptomid puuduvad. Sümptomid sõltuvad kasvaja asukohast ning levikust organismis.
Sagedamini esinevad sümptomid:
- köha (suitsetajatel köha iseloomu muutus)
- hingeldus ja õhupuudus
- valu rinnus, õlas ja käes
- veriköha
- hääle kähisemine
- neelamisraskused
- kaelal ja kätel olevate veenide esiletulemine
- korduvad ja ravile allumatud kopsupõletikud
- üldsümptomid: kaalukaotus, isutus, kurnatus
- metastaaside esinemisel neuroloogilised sümptomid: peavalu, dementsus, kõhuvalu, luuvalu
Ennetus
Kopsuvähk on kuni 90%-l juhtudest seotud suitsetamisega, seega on kopsuvähk peaaegu alati ennetatav. Mittesuitsetamine ja suitsetamisest loobumine on hetkel ka ainsad teadaolevad meetodid kopsuvähi ennetamiseks.
Suitsetamisest loobumisel hakkab kopsuvähi tekkerisk vähenema 5 aastat pärast suitsust loobumist.
Suitsetamisest loobumiseks on võimalik pöörduda suitsetamisest loobumise nõustamisele.
Diagnoosimine
Kopsuvähi varases staadiumis puuduvad patsiendil üldjuhul väga spetsiifilised sümptomid, mistõttu avastatakse kopsuvähk sageli hilises staadiumis. Siiani puuduvad tõhusad meetodid kopsuvähi varajaseks avastamiseks.
Diagnoosi kinnitamiseks ning vähi leviku hindamiseks võidakse teha erinevaid uuringuid:
- kliiniline läbivaatus
- radioloogilised uuringud (röntgen, kompuutertomograafia, magnetresonantstomograafia, positronemissioontomograafia-kompuutertomograafia)
- bronhoskoopia
- biopsia uuring
Ravi meie haiglas
Kopsuvähi puhul kasutatavad ravimeetodid võivad olla kirurgiline ravi, keemiaravi, kiiritusravi ning immuunteraapia. Sobivaima ravi valik on individuaalne ning sõltub vähi suurusest, asukohast, levikust, patsiendi üldisest seisundist ning vähi rakulisest tüübist.
Vähi varases staadiumis on üldjuhul eelistatud ravimeetod kirurgiline ravi. Regionaalsetesse lümfisõlmedesse levinud vähi puhul on võimalik raviviis kiiritusravi. Kirurgilise ja kiiritusravi kõrval on levinud ravimeetodiks ka keemiaravi, mida kasutatakse muude raviviisidega kombineeritult või kaugele arenenud vähi korral ka eraldiseisva ravina.
Traditsioonilisemate ravimeetodite kõrval on välja töötatud ka uuemaid ravimeetodeid, mis võimaldavad kasutada personaliseeritud ravi.
Meie haiglas on võimalik kopsuvähipatsientidel saada keemiaravi. Kirurgiline ning kiiritusravi toimub koostöös Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga.
Lisalugemiseks
Meie arstid
Meie tööks esmavajalik algab suhtumisest – inimlikkusest ja kõrgendatud empaatiavõimest. Meie arstid lähtuvad põhimõttest: milline iganes poleks diagnoos, inimlik soojus on asendamatu.