Terviseportaal
Ida-Tallinna Keskhaigla sai Eesti kaasaegseima positronemissioontomograafi (PET), millega hakatakse teostama diagnostilisi uuringuid põhiliselt onkoloogilistele patsientidele. Statsionaarse seadme eeliseks on PET-uuringu kiirem kättesaadavus pahaloomulise kasvajaga patsientidele. Uut seadet tutvustavad meie nukleraarmeditsiinikeskuse juhataja dr Anne Poksi ja radioloog-juhtivarst dr Eve Kelk.
Tegemist on hübriidse molekulaarkuvamisseadmega, kus lisaks PET-ile on ka kompuutertomograafia (KT) võimekus – kaks uuringuseadet ühes. Seda seadet kasutatakse peamiselt onkoloogilistel patsientidel haiguse ulatuse hindamiseks. PET/KT uuringu tulemused on olulised patsiendi edasises ravikäsitluses.
Seade on valmistatud USAs, lennutatud sealt Saksamaale ja Saksamaalt sõidutatud autoga Tallinnasse. ITK-sse jõudis see septembri lõpus. Kaks kõige suuremat kahetonnist osa toodi sisse läbi töötava EMO. See on haigla mitmete struktuuride hea koostöö, alates EMOst ja kirurgiakliinikust ning lõpetades meie meditsiinitehnika inseneride, tehnika- ja haldusosakonnaga – oli paras logistika, aga tehtud ta sai. Seadme tehniline paigaldamine võttis aega viis päeva, aga kuna tegemist on digitaalse tipptehnoloogilise seadmega, vajas see väga täpset kalibreerimist radioaktiivsete ainetega ja selleks kulus kuu aega. Oktoobri teises pooles algasid personali koolitused ja nüüd oleme valmis seadmele ametlikult avastardi andma.
Kui oluline on see, et niisugune uuringuseade on nüüd ITKs?
Me oleme PET-uuringuid teinud 15 aastat. Seni külastas ITKd üle kahe nädala reedeti Põhjamaades ringi sõitnud PET-buss, milles olev uuringu-seade pärineb aastast 2003. Nüüd kolime bussist haigla ruumidesse uhiuue statsionaarse seadmega. See on suur samm edasi, mis tagab uuringu parema pildikvaliteedi ja parema kättesaadavuse pahaloomulise kasvajaga patsientidele – haiged ei pea järjekorras ootama kaks nädalat, vahel rohkemgi. Mobiilse PET-bussi leping lõpeb k.o. aastaga.
Milline on PET-patsiendi ooteruum ja kes on Karl?
Patsient peab uuringuks varuma kuni kolm tundi, millest enamus on ooteaeg märkaine kogunemiseks haiguskolletes, uuringu enda salvestusaeg on tunduvalt lühem. Pärast radioaktiivse märkaine süsti on patsiendid teistest inimestest eraldatud seadmeruumi kõrval paiknevas varjestatud ooteruumis. Siin on mõnusad lamamistoolid. Igal patsiendil on oma privaatne tualettruum vastavalt kiirguse ohutuse eeskirjale. Radioaktiivse diagnostikumi kogunemist haiguskolletesse ootame kuni paar tundi, olenevalt uuringust, seejärel toimub PET-uuringu salvestus.
Nukleaarmeditsiinikeskuse personalil on oskused käitumiseks kõrgendatud kiirgusväljas. Pärast protseduuri selgitavad töötajad patsientidele, kuidas uuringu järgselt kiirgusohutuse nõuetele vastavalt kodustega käituda.
Karl on meie digitaalne täisautomaatne süstal. Kui radioaktiivne märkaine lennujaamast saabub, pannakse see koos varjestuskonteineriga automaatsüstlasse. Vastavalt patsiendi kehakaalule doseerib Karl igale patsiendile vajaliku süstimisannuse miniperfuusorisse. Karli abil on meil võimalik oluliselt vähendada personali kiirguskoormust. Senini toimus kogu see tegevus käsitsi.
Kui palju see aparaat on võimeline päeva jooksul patsiente teenindama?
Meie võimalused katab seade täielikult ära. Kuna tegemist on hübriidkuvamis-seadmega – nii PET kui KT – siis nendel päevadel, kui me PET uuringuid ei planeeri, saame samal seadmel teha kompuutertomograafilisi (KT) uuringuid plaanilistele ambulatoorsetele patsientidele. Kompuutertomograafe on ITKs veel. Siin Ravi tänava üksuses on üks võimas aparaat, mis praegu teenindab kogu maja – nii EMK, statsionaarseid kui ambulatoorseid patsiente. Uue seadmega saame vähendada Ravi tänava põhikompuutertomograafi koormust, võttes jõudumööda üle ambulatoorsete patsientide KT uuringud. Teeksime näiteks kahel päeval nädalas PET-uuringuid ja kolmel KT-uuringuid. Vastavalt nõudlusele vaatame oma tööprotsesse jooksvalt üle. Optimaalne on ühes päevas nii radioloogiatehnikule kui arstile uurida ja vastata 5-6 PET-uuringut, siis jõuab süveneda. Tegemist on keerulise molekulaarkuvamisuuringuga, mille järele on Eestis suur nõudlus.
Abiks ka teistele haiglatele
Mobiilse PET-seadme rikete korral, mida ikka võib juhtuda, oleme senini palunud abi PERHi kolleegidelt meie PET-patisentide skanneerimiseks. Nüüd saame vajadusel samaga vastata. Hea koostöö Regionaalhaiglaga PET/KTs valdkonnas jätkub.
Haiglale on see 2,7 miljonit maksnud seade viimaste aastate üks suuremaid investeeringuid üldse. Onkoloogia on prioriteet ja meil on rõõm panustada selle arengusse ITKs.