Uudised

Euroopa vähitõrje nädala raames on fookuses küsimus, kuidas tagada Eesti inimestele parem vähiennetus, varasem avastamine, tõhus ravi ja inimlik tugi kogu raviteekonna jooksul. Eesti Vähitõrje Võrgustiku kliinilise juhi ja onkoloogi Rille Pihlaku sõnul ei ole täna enam küsimus selles, mida teha tuleb – vajalikud teadmised ja eesmärgid on kirjas riiklikus vähitõrje tegevuskavas. „Retseptiraamat on valmis, […]

Vähiravist rääkides keskendutakse sageli diagnoosile, operatsioonidele, keemiaravile või kiiritusravile. Vähem tähelepanu saab aga see, mis toimub pärast ravi või isegi selle ajal. Ometi mõjutab vähk ja selle ravi inimese elu palju laiemalt kui üksnes haiguse meditsiiniline pool. Euroopa vähitõrje nädala raames räägib ITK onkoloogiakeskuse onkoloog-juhtivarst Jaana Olvet taastusravi olulisusest ning sellest, miks peaks patsiendi füüsiline,

Vähist räägitakse sageli diagnooside, ravimeetodite ja statistikate kaudu. Harvem räägitakse sellest, mida inimene tegelikult läbi elab – ootamisest, teadmatusest, üksildusest ja hirmust, mis ulatuvad kaugele väljapoole haiglaravi. Euroopa Vähitõrje Nädala raames räägib Saaremaa Vähiühingu ja MTÜ Onkoloogika eestvedaja ning ITK patsientide nõukoja aseesimees Siiri Rannama sellest, milline näeb vähiteekond välja patsiendi ja lähedaste vaates. Rannama

Euroopa vähitõrje nädala üks keskseid teemasid on vähi ennetus ja varajane avastamine. Kuigi Eestis on sõeluuringud inimestele kättesaadavad, jõuavad paljud patsiendid arsti juurde endiselt alles siis, kui haigus on juba sümptomitega märku andnud. ITK rinnakeskuse juhataja Gabor Szirko sõnul ei ole tänane suurim probleem enam see, kas uuringud on olemas, vaid see, kuidas inimesed ennetuseni

25.–31. maini tähistatava Euroopa vähitõrje nädala eesmärk on tõsta teadlikkust vähi ennetusest, varajasest avastamisest ning patsiendikeskse vähiravi olulisusest. ITK onkoloogiakeskuse juhataja Elen Vettuse sõnul on vähitõrjes võtmetähtsusega nii teadlikkus kui ka tervishoiuteenuste hea kättesaadavus. „Umbes pooled esmastest vähijuhtudest on ennetatavad ning varajases staadiumis avastatud vähk on enamasti edukalt ravitav. Regulaarsetes sõeluuringutes osalemine, tervislikud eluviisid ning

Euroopa vähitõrje nädala fookuses on tänavu vähi ennetamine, varajane avastamine, kaasaegse ravi kättesaadavus, patsientide ja vähist paranenute kogemused, teadustöö ning digitaalse tervishoiu areng. Nende teemade avamiseks avaldame nädala jooksul ITK siseveebis ja „ITK Sõnumite“ juuninumbris lühiülevaated, mis kajastavad Eesti vaatenurgast nii sõeluuringute, raviteekondade kui taastusravi olulisust kui ka vähipatsientide igapäevaseid väljakutseid. Euroopas diagnoositakse vähk igal aastal miljonitel inimestel ning see

Rahvusvahelisel vähi vastu võitlemise päeval rõhutab Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK), et kaasaegne vähiravi ei piirdu üksnes kasvajavastase raviga, vaid hõlmab ka vaimse tervise tuge ning patsiendi igapäevast toimetulekut toetavaid teenuseid. Tänasel rahvusvahelisel vähi vastu võitlemise päeval juhib Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) tähelepanu sellele, et kaasaegne onkoloogia toetab lisaks kasvajavastasele ravile ka patsiendi vaimset ja füüsilist toimetulekut. ITK

Täna kogunevad Tallinnas onkoloogid ning teised tervishoiutöötajad ja eksperdid, et arutada võimalusi vähiriski varasemaks märkamiseks ning patsientide paremaks toetamiseks enne diagnoosi selgumist. „Iga varajane diagnoos tähendab võimalust päästa elu. Selleks tuleb kasvaja avastada enne sümptomite teket, mistõttu on oluline teadvustada riskitegureid ja vaadata kriitiliselt ka sõeluuringute arengut. Kaasame arutelusse patsiendiorganisatsiooni, et raviteekond, eriti aeg enne