Terviseportaal
„Muidugi olen nõus jagama oma lugu. Sellised kogemuslood aitavad väga palju hetkel, kui oled saanud halva diagnoosi ning sinu sees valitseb suur teadmatus,“ ütles maovähi diagnoosi saanud Karin (47), kellel elu muutvast hetkest on tänaseks möödas 2,5 aastat. Siin on tema lugu.
Kas sa saad sellest haigusest rääkida praegu nii, et sul ei teki tõrget nende küsimuste ees?
Jah, ma saan rääkida sellest, et mul oli maovähk ja mul lõigati ära kogu magu.
Kuidas vähk avastati?
Ma olin klienditeenindaja kütuse- ja jaemüügifirmas 8 aastat. Sealt hakkas kerima pidev stress kodust eemal olles, öine töötamine ja tihe graafik, lisaks lünklik toitumine. Ma arvan, et suurim põhjus oli stress. Kõht valutas ja see tunne oli ebanormaalne. Sellest, et inimene võtab kõik oma pinged kõhtu, sain alles hiljem aru. Hakkasin siis arstide vahet käima ja mul avastati maohaavandid. Rapla haiglast jõudsin Ida-Tallinna Keskhaiglasse. Esmalt läbisin tabletiravi-kuuri. Haavand sai korda, aga valu jätkus. Küsisin perearstilt tablette juurde. Pinge ja öötöö aga jätkusid.
Praegu on maovähi avastamisest möödas 2,5 aastat. Olin siis veidi üle 40. Küll mulle meeldib dr Thomas Zimmerer! Tema avastas mul helikobakteri. See bakter on meis kõigis olemas, aga kui immuunsüsteem nõrgeneb, siis hakkab see bakter organismi lammutama. Ma ei ole mingi tabletisööja kunagi olnud, see kuur oli mulle raske. Aga arst jälgis mind, ta ei jätnud mind murega üksi.
Kuidas teadasaamine käis?
Kuna kolmikravi ei töötanud, tellis dr Zimmerer helikobakteri vastu Saksamaalt ravimid, mida toonane Haigekassa (nüüd Tervisekassa) ei kompenseerinud. Kui ma pärast viimast gastroskoopiat narkoosist üles ärkasin, siis ei teadnud ma veel täpselt midagi. Arst ütles, et helistab ja annab koeproovi vastuse teada. Kui ta siis lõpuks helistas, oli ehmatus suur – mul on maovähk! Staadiumi, kui kaugele vähk on arenenud, siis veel ei teatud. Alles kompuutris näeb kontrastainega vähipaikmete ulatust. Olime sel päeval perega kõik endast täiesti väljast. Dr Zimmerer pani teisele arstile, dr Ott Lauerile aja kinni. Jumal tänatud, et on selliseid arste, kes hoolivad ja on päriselt kohal! Ma pöörasin vahepeal täiesti ära, kuigi see aeg teadasaamise ootel oli lühike. Õnneks ei pidanud ma saama ei kiiritust ega keemiat, ma olen selle eest väga tänulik, sest sellest on kuulda õudusi.
Kas vähk opereeriti välja?
Jah. Operatsioonieelsele konsultatsioonile dr Laueri juurde minnes oli mul terve A4 täis küsimusi, millele soovisin vastuseid. Arst võttis selleks aega ja ma saingi kõigile oma küsimustele vastused. Olen selle eest talle väga-väga tänulik, sest mul oli neid selgitusi vaja.
Küsisin teisest arvamust ka Tartu Ülikooli Kliinikumist, et kas peab kogu mao eemaldama. Epikriise vaadates vastas dr Jaan Soplepmann, et jah ning lohutas, et ITK arstid dr Lauer ja dr Arak on kõige paremad spetsialistid, kelle käe alla sattuda. Huvitav oli see, et kui ma opisaali
läksin, siis oli mul hästi rahulik olla. Mulle tehti narkoosisüst. Haiglakitli taskusse jäi mu kihlasõrmus, mida õed küll hiljem otsida püüdsid, kuid ei leidnud.
Valud peale oppi olid ikka päris õudsed. Opijärgselt tekkis tugev kõhukinnisus. Nägin intensiivravipalatis pealt ka ühe mehe surma, see pani mind nutma. 10 päeva hiljem sain haiglast välja, kuid kodus taastusin ikka mitmeid kuid. Kõht valutas, pidin tarvitama valuvaigisteid. Kui sult mingi organ ära võetakse, läheb keha stressi.
Kuidas sa praegu ennast tunned?
Tunnen ennast üldiselt hästi. Pean siiski jälgima, mida ja kuidas söön, vastasel juhul hakkab kõht valutama või tekib muidu halb enesetunne. Pean igapäevaselt võtma vitamiine ja jälgima, et valgu kogus toidus oleks piisav. Paar korda on soolekeerd olnud, aga dr Ott Lauer korrigeeris need operatsiooniga ära.
Millega sa praegu tegeled?
Ma õpin hetkel biodünaamilist hingamist ja traumade vabastamist ühe Poolast pärit hingamis- ja kehatöö terapeudi käe all ning teen oma kodukandis Märjamaal erinevaid massaaže. Tahan saada kogemusnõustajaks, et anda inimestele haigusest teada saades aimu, mis edasi juhtub ning nõustada ka nende pereliikmeid. Olen ise palju vaimsemaks muutunud. Minu pere – mees ja kaks täiskasvanud tütart olid mulle haiguse ajal igati toeks, aga ka väga šokeeritud. Imestan, milline totaalne elumuutus mulle saatusest ette oli antud!
Olen 8 aastat elanud Märjamaal oma majas, mind on alati huvitanud ravimtaimed ja mõtlesin, et vanaema eeskujul võiksin neid ju enda aias kasvatada (salvei, piparmünt jt).
See haigus on toonud esile minu päris mina. Inimestega tegelemine on nii huvitav. Ma tunnetan, mis inimesel viga on, kui kätega massaažis tema kohal olen. Olen leidnud oma kutsumuse! Sellised kogemused muudavad teadvust hästi palju. Vähi puhul on mul ju veel aega minna, sest öeldakse, et 5 aastat on see aeg, mille järel võib vähi seljatatuks lugeda. Olen poole peal.
Nii mõnigi arst ütles, et mulle peaks olema määratud puue. Kas mul on olnud võimalus töövõimetust taotleda? Jah, taotlesin seda ja sain 50% ulatuses 2 aastat. Pärast mao eemaldamist kaotasin 17 kilo, millest mu keha ei ole veel taastunud. Operatsioonijärgseks taastumiseks läheks vaja 100%-list töövõimetust, sest sa oled nii füüsiliselt kui vaimselt katki. Töövõimetus võiks olla tagatud kuni 5 aastat ehk tervenemiseni, sest keha tegelikult ei ole töövõimeline. Ma päriselt ootan, et riik toetaks kauem vähidiagnoosi saanud inimesi, kellel on haiguse tõttu väga raske.