Rinnavähki haigestuvad ka need naised, kes on elus justkui kõik õigesti teinud

Rinnavähk on kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja naistel. Ida-Tallinna keskhaigla onkoloogiakeskuse juht dr Elen Vettus räägib rinnavähist, selle ennetamisest ja ravist.

Rinnavähki avastatakse rohkem

Igal aastal diagnoositakse Eestis ligikaudu 800 uut rinnavähi juhtu. Vettus toob välja, et rinnavähi sagedane esinemine on seotud sellega, et tänasel päeval on võimalik vähki avastada ja diagnoosida juba väga varases staadiumis. Teiseks põhjuseks on aga elanikkonna vananemine, mis on kahjuks paratamatus. Vettus ütleb, et tema patsientuur on vanuse mõttes lai, kuid kahjuks näeb onkoloogiakeskuse juht trendi, et vähk tabab ikka aina nooremaid inimesi.

Rinnavähi vorme on mitmeid ja neid eristatakse selle järgi, millised retseptorid on kasvajaraku pinnal. 10-20 protsenti kõikidest rinnavähi esmajuhtudest on haiguse agressiivne vorm — kolmiknegatiivne rinnavähk. «See on kõige agressiivsem vorm, mis puudutab enamasti noori inimesi ja siinkohal pean silmas naisi vanuses 30-50, kes ei ole veel sõeluuringu riskigrupis. Samas võib noorel naisel olla ka kolmikpositiivne, HER2 või hormoontundlik rinnavähk,» sõnab Vettus.

«Hormoontundlik rinnavähk on oma olemuselt kõige leebem rinnavähi vorm, mille raviks ei pruugi isegi keemiaravi vaja minna. Kui haigus on varakult avastatud, sel juhul saab kasutada operatsiooni ning kiiritus- ja hormoonravi.» Onkoloogiavaldkonna areng on mõjutanud ka HER2 positiivse rinnavähi ravi, kus on kasutusel mitmed sihtmärkravid. Siiski rõhutab Vettus, et nii nagu on kõikide vähivormide puhul erinev ravi, on ka kõik patsiendid erinevad ja mõne puhul allub haigus ravile, kuid teisel mitte nii hästi.

Eraldi äramärkimist vajab immuunravi, mis on Eesti metastaatilise kolmiknegatiivse rinnavähiga patsientidele kättesaadav alates käesolevast aastast. «Antud juhul peab kasvaja PD-L1 ekspressioon olema ≥ üks protsent ning patsiendid ei ole saanud eelnevat kemoteraapiat metastaatilise haiguse raviks. Varajase kolmiknegatiivse rinnavähi ravis oleme saanud kasutada kättesaadavusprogrammi kaudu neoadjuvantset ja adjuvantset ehk enne ja peale operatsiooni keemia- ja immuunravi. Hea meel on selle üle, et 2024 aasta jaanuarist on antud immuunravi preparaat Eesti Tervisekassa poolt rahastatud.» Immuunravi võidukäik on märkimisväärne, seda on hakatud kasutama aina rohkemate paikmete puhul ning Vettus kinnitab, et immuunravi on andnud väga häid tulemusi. Tervisekassa sõeluuringute teenusejuht Maria Suurna sõnul on tervisekassa hiljaaegu lõpetanud läbirääkimised ühe ravimitootjaga, mille tulemusena loodavad nad pakkuda ligikaudu 60-le kõrge riskiga varajase kolmiknegatiivse rinnanäärmevähiga patsientidele alates jaanuarist uut ravivõimalust immuunravi näol. Suurna märgib ära, et selle ettepaneku peab koos teiste sarnastega kinnitama nii Tervisekassa nõukogu kui ka Vabariigi Valitsus.

Kiire elutempo võib maksta tervise

Arst rõhutab, et nii nagu ka teiste vähivormide puhul, ei anna ka rinnavähk varajases staadiumis mingeid sümptomeid. «Olenevalt rinna suurusest ja kujust ei pruugi naine ise pisikest kasvajat tunda. Noorte sünnitamata naiste puhul ei pruugi mammograafia olla hea meetod kasvaja avastamiseks. Antud naistel kasutame kahtluse korral pigem ultraheliuuringut või MRT,» selgitab arst. Nii võibki juhtuda, et rinnavähk avastatakse alles siis, kui see on lümfisõlmedesse levinud ja kaenla all on juba tuntavad sõlmed. Veel viitavad rinnavähile rindade muutunud kuju, naha paksenemine või nibust tulev ebatavaline eritis. Mõnikord jõuavad Vettuse sõnul naised arsti juurde hoopis tugeva luuvalu kaebusega. See võib viidata luudesse metastaseerunud rinnavähile.

Onkoloogiakeskuse juht tunneb muret noorte naiste pärast, sest nende elu on tempokas ja tihti asetatakse enda tervis tahaplaanile. «Kui räägime 30ndates ja 40ndates naistest, siis oma tervise peale tihti ei mõelda, sest on majapidamine, lapsed, töö jne. Nad võivad panna olulisuse nimekirjas ennast pereliikmetest ja muudest asjadest tahapoole ja sellest on väga kahju.»

Muidugi leitakse suur osa rinnavähki sõeluuringuga, kuid Vettus leiab, et sõeluuringute osalusprotsenti võiks olla palju suurem, sest just sealt leitakse enamasti väga varajasi vähke. «Eestis on see osalusprotsent juba paremaks läinud, kuid kahjuks arvavad paljud inimesed, et nad ei pea sõeluuringule minema, sest neil mingeid sümptomeid ei ole ja järelikult on kõik korras. Sõeluuringu eesmärk aga ongi avastada vähki nendel inimestel, kes on asümptomaatilised.» Teine rühm inimesi, kes sõeluuringus ei osale on arsti sõnul tavaliselt need, kes kahtlustavad, et neil võib kasvajaline haigus olla, kuid kardavad sellele kinnitust saada. «Nad kardavad ravi ja seda teekonda, mis vähidiagnoosiga kaasneb, kuid varakult avastatud ükskõik mis vähk on enamasti ravitav.»

Onkoloogiakeskuse juht paneb naistele südamele, et sõeluuringul osalemine on väga oluline, kui kutse tuleb, siis peab kontrolli minema. Tervisekassa hakkab alates järgmisest aastast rinnavähi sõeluuringule suunama geneetilise eelsoodumusega nooremaid naisi, et avastada neil rinnavähk võimalikult varajases staadiumis. «Selleks oleme käivitamas rinnavähi polügeense riski hindamise teenust, mida hakkame pakkuma kõikidele 40-aastastele Eesti naistele ning lisama keskmisest kõrgema polügeense riskiga naisi rinnavähi sõeluuringusse juba alates 41. eluaastast,» selgitab Suurna. Lisaks toob sõeluuringute teenusejuht välja, et alates uuest aastast plaanib tervisekassa lisada rinnavähi sõeluuringu sihtrühma ka kuni 74-aastased naised. Sihtrühma laiendamine vastab Euroopa Komisjoni uutele sõeluuringu soovitustele.

Mida naised kõige rohkem kardavad?

Vähidiagnoosi saamine on raske hoop nii naisele endale kui perele. Ühed raskemad küsimused on: «Kuidas seda uudist partnerile teatavaks teha?», «Kuidas ma seda lastele seletan?» On ilmselge, et füüsilise tervise halvenemisega kaasneb ka vaimse tervise allakäik. Selleks, et sel teekonnal mitte unustada vaimset tervist, pakutakse patsiendile psühholoogilist abi. Tugimeeskonnas on veel kogemusnõustajad, hingehoidjad kui ka arstid. «Onkoloogi juurde saabub patsient siis, kui ta on juba diagnoosist teadlik ja on oma esimese šoki kodus üle elanud. Paljud esialgu loobuvad, arvavad, et neil ei ole psühholoogi vaja,» lausub Vettus ja märgib, et vaimse tervis olulisus vajab Eestis ikkagi veel palju selgitamist. «Aga me jääme kogu ravi ajal seda võimalust pakkuma ja küsima, kas patsient soovib abi. Paljud mõtlevad ümber, sest eks võõrale inimesele on kergem oma muredest rääkida, naine tihti ei taha oma perele või lähedastele koormaks olla.»

Mida naised rinnavähi juures kardavad? Vettus on tähele pannud, et noored naised juuste väljalangemist ei pelga. «Mul on patsientideks mitmeid noori naisi, kes ei kanna parukat ja see on väga äge. Nad küll ütlevad, et natuke külm on aga siis kasutavad nad vahvaid mütse. Minu meelest on see tore, nad tõstavad sellega teadlikkust, et me kõik peame rohkem oma tervise peale mõtlema.» Ka rinnast loobumine on individuaalne ja naised reageerivad sellele erinevalt. Õnneks on praegusel ajal võimalik rindu taastada, kas siis implantaatidega või oma koega. Lisaks ei olegi alati vaja kogu rinda eemaldada. «Kui seda tuleb tervise nimel teha, siis võetakse asja rahulikumalt,» räägib arst. Üks raskemaid asju on leppida endise eluviisi kaotusega. Arsti sõnul on raskem neil naistel, kes on enne ravi harjunud olema väga aktiivsed ja palju sportima. «Organism ei ole ravi ajal nii tugev kui varem, jõudu on vähem, tihti kaasneb raviga väsimus. Kuid sellegipoolest on füüsilisel koormusel väga oluline roll vähiravi ajal.»

Rinnavähi tekkepõhjuseid on mitu

Rinnavähi riskiteguritest rääkides ei saa üle ega ümber geneetikast. Kõikidest vähkidest umbes 5-10 protsenti on perekondlik anamnees. «Siinkohal räägitakse enamasti BRCA1 ja BRCA2 mutatsioonidest, mis suurendavad riski rinna-, munasarjavähi tekkeks. Kui tuleb patsient, kellel on teada, et lähisuguvõsas on olnud kasvajaid ning kliiniliselt on kahtlus perekondlikule vähile, siis alati uurime ka geneetilist tausta. Need analüüsid, mis seda võimaldavad, on hästi kättesaadavad.» Kahjuks ei saa muuta geneetikat ega vanust.

Naiste puhul mängib veel rolli östrogeeni suurem toime ehk varakult alanud menstruatsioon ja hiline menopaus. «Öeldakse, et nooremas eas sünnitamine vähendab hormoontundliku rinnavähi riski, kuid elu näitab, et see väide alati ei vasta tõele, sest on naisi, kes on mitmeid kordi sünnitanud ja imetanud, mida peetakse samuti üheks rinnavähki alandavaks teguriks, aga ikka tekib rinnavähk. Rinnavähki haigestuvad ka need naised, kes on elus justkui kõik õigesti teinud: elanud tervislikult, teinud sporti, olnud normaalkaalus, mitte suitsetanud ja liigselt alkoholi tarbinud.»

Selleks, et vähki võimalikult vara avastada, tuleb olla oma keha suhtes tähelepanelik ja muutusi tervises mitte ignoreerida. «Naine peaks oma rindu ja tervist tundma. Näiteks duši all käies tasuks oma rindasid palpeerida, et kas on mingeid muutusi tunda. Julgustan ka mehi oma naiste rindu katsuma. Ei ole harvad olukorrad, kus naise pisikese rinnavähi on avastanud hoopis partner,» sõnab Vettus ja toonitab, et probleemiga tuleb kohe tegeleda. Arst soovitab kaebustega pöörduda perearsti juurde või rinnakabinetti. Perearst saab teha e-konsultatsiooni ja siis vajadusel edasi suunata.

Artikkel on algselt ilmunud Postimees Terviseportaalis 20. novembril 2022.

Osalege kindlasti sõeluuringul!

Eestis kutsutakse rinnavähi sõeluuringule 50–69-aastaseid naisi iga kahe aasta tagant. 2023. aastal ootame rinnavähi sõeluuringule naisi sünniaastaga 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969, 1971, 1973, kellele viimase 2 aasta jooksul ei ole mammograafilist uuringut tehtud.

Mammograafia on levinuim rinnauuring, mille eesmärk on diagnoosida ja avastada naiste rinnahaigusi. Mammograafia on näidustatud eelkõige üle 35-aastastele naistele.

Kuidas uuringul osaleda?

• Sõeluuringu patsiendid saavad uuringule registreerida telefonil 666 1900  või üleriigilises digiregistratuuris www.digilugu.ee 
• Uuring toimub Magdaleena üksuses, aadressil Pärnu mnt 104.
• Sõeluuring on patsiendile (ka ravikindlustamata patsiendile) tasuta.