Terviseportaal
Eesti jahedast kliimast intensiivse päikesega sihtriikidesse reisimine võib nahale palju kahju teha. Vahelduva violettkiirguse mõjust Eesti inimese heledale nahale räägib Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiakeskuse juhataja Elen Vettus.
Tervisearengu Instituudi andmetel on nahavähki haigestujate arv aastate jooksul jõudsalt suurenenud. Eestis avastatakse nahavähk ligi 1500 inimesel aastas ja neist 200 juhul on tegemist agressiivse melanoomiga. Veel viisteist aastat tagasi avastati Eestis 163 melanoomijuhtumit aastas, kuid 2021 oli esmasjuhtude arv juba 214.
Melanoomile ehk pigementkasvajale spetsialiseerunud onkoloogi Elen Vettuse sõnul on nahavähki haigestumise tõenäosus sageli seotud sellega, kui palju veedab inimene aega päikese käes või solaariumis päevitades. „Kuigi sageli mõeldakse, et Eesti päike ei ole niivõrd tugev, et selle UV-kiirguse eest end kaitsma peaks, siis tegelikult jõuab suvekuudel ka Eesti UV-indeks lõunamaade päikese intensiivsuse tasemeni, mis nõuab hoolikamat tervisekäitumist,” sõnas Vettus. Melanoomi suurimad riskitegurid on ultraviolettkiirgus, mis kiirgab päikesest ja solaariumist, kuid melanoom võib tekkida ka lapseeas saadud päikesepõletustest. Siiski võtab vähi teke aega ning tõsisemad UVK põhjustatud nahakahjustused tekivad 10-15 aastat pärast. Ühtlasi võivad melanoomi kergemini haigestuda need, kellel on nahal palju sünnimärke või muidu õrnem nahk.
Tervisekäitumine ehk siestat ei peeta lõunamaal niisama
Üks melanoomi põhjustajaid on ka vahelduv intensiivne ultraviolettkiirgus, millega ei ole Eesti inimeste nahk kliima tõttu harjunud. „Eriti ohtlik on intensiivne päikesepaiste naha jaoks siis, kui reisitakse talvisel ajal kõrge UV-valgusega soojamaariikidesse,” rääkis Vettus. Lõunamaainimesed on veidi tumedama nahaga, mis tähendab, et nad ei põle päikese käes ära. „Peale selle näeb nende kultuur ette lõunapause ehk siestasid, kui on päeva kõige kuumem aeg – neid ei peeta niisama,” ütles Vettus ja lisas, et päikese intensiivsusel on selge mõju inimeste tervisekäitumisele.
Onkoloog selgitas, et inimesele tekib päevitus, kui ultraviolettkiirgus neeldub nahka. Naha värv muutub pruunimaks, sest rakkude funktsioon on kaitsta pärilikkusainet ehk DNA-d, et sinna ei tekiks muutust, mis viiks nahavähi tekkeni. Selleks hakkavad rakud tootma melaniini, mis on pruun pigment ja mida meie näeme päevitusena. „Jumekaks muutunud nahk on naha visuaalne kaitsemehhanism, mis ei näita seda, et naha seisund on tervislik, vaid seda, et nahk on pidanud ultraviolettkiirgusele reageerima,” sõnas Vettus ja lisas, et paljudel meie kliimavöötmes elavatel inimestel ei lähe nahk isegi pruuniks, vaid läheb punaseks, ja see näitab juba, et nahk on väga õrn ja võib kergelt kahjustuda.
Eestlaste puhul pole haruldane, et inimesed soojamaareisil või Eesti kuumadel suvekuudel kogemata päikese käes ära põlevad. Sageli on nende eesmärk saavutada suviselt pruunikas jume, kuid päikesekreemi pealt kokku hoides on tulemus hoopis kipitav ja punane nahk. Eriti ohtlik on päikesepõletus lastele, sest nende nahk on kiirgusele vastuvõtlikum.
Nahavähile viitavad tavaliselt kiired muutused nahal
80% juhtudest on melanoom nahale tekkides enamasti must täpp, mis hakkab paari kuu jooksul silmnähtavalt kasvama. Samas märkis onkoloog, et meie sünnimärgid ikka muutuvad aja jooksul ja see, et neid tekib elu jooksul juurde, on täiesti tavaline. „Kui aga olemasoleva sünnimärgiga hakkab kiireid muutusi toimuma – läheb suuremaks, kõrgemaks või muudab värvi või hakkab ilma traumata veritsema– siis tasuks kohe arsti juurde pöörduda,” sõnas vähiarst Elen Vettus.
Igaühel ei pruugi melanoomi põhjustada just päevitamine, kuid tasub teada, et ultraviolettkiirguse käes viibimine põhjustab ka naha vananemist ja kortsude tekkimist. „Seda on näha nende noorte pealt, kes on palju päevitanud. Sageli muutub nahk õhemaks ning tekivad solaarlentiigod just kätele kaelale ja dekolteele. Kui inimesi ei kohuta suurenenud tõenäosus saada vähk, siis mõnikord on tunne, et ilusama naha säilitamise jaoks ollakse valmis pingutama,“ sõnas vähiarst. Lastel ja teismelistel esineb melanoomi üliharva, sest me näeme ultraviolettkiirguse mõju oma nahale alles aastate pärast. „Samas võib melanoom olla ka pärilik – kõikidest vähkidest on pärilikud umbes 5-10%,” lisas ta.
Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloog Vettus rääkis, et kõige ohktlikum on meie nahale solaarium, sest seal saadakse ühes ajaühikus palju suurem kogus ultraviolettkiirgust kui tavalise päikese käes. „Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et märkimisväärne seos solaariumis päevitamise ja melanoomi vahel on olemas. Seetõttu on ka paljudes riikides, näiteks Prantsusmaal, Soomes ja Suurbritannias alaealistele solaariumis päevitamine keelustatud,” lausus ta. Kuna Eestis ei ole alaealistel solaariumis päevitamise keeldu, on Elen Vettus üks neist, kes seisab Rahvatervise seaduse muutmise ja solaariumikeelu kehtestamise eest Eestis. Ministeerium on andnud signaali, et esimene realistlik seaduse jõustumise aeg võiks olla 1. juulil 2025, solaariumi keelustamise ettepanek oli Vettuse poolt esitatud 2013 aastal ehk üle 10 aasta tagasi.