Terviseportaal
Euroopa vähitõrje nädala üks keskseid teemasid on vähi ennetus ja varajane avastamine. Kuigi Eestis on sõeluuringud inimestele kättesaadavad, jõuavad paljud patsiendid arsti juurde endiselt alles siis, kui haigus on juba sümptomitega märku andnud.
ITK rinnakeskuse juhataja Gabor Szirko sõnul ei ole tänane suurim probleem enam see, kas uuringud on olemas, vaid see, kuidas inimesed ennetuseni jõuavad.
Tasuta võimalus ei tähenda automaatselt osalemist
Eestis mõjutavad vähi varajast avastamist lisaks tervishoiusüsteemile ka inimeste teadlikkus ja igapäevased harjumused. „Suitsetamine, alkohol, ülekaal ja vähene liikumine mõjutavad vähiriski oluliselt rohkem, kui sageli arvatakse,“ rõhutab Szirko. Samal ajal jõuavad osa inimesi arsti juurde alles siis, kui sümptomid on juba tekkinud.
Tema sõnul mängib olulist rolli ka tervisealane ebavõrdsus – inimese elukoht, haridus ja terviseteadlikkus mõjutavad üsna palju seda, kui vara haigus avastatakse.
Kuigi sõeluuringud on Eestis tasuta, ei tähenda see automaatselt, et inimesed uuringutele jõuavad. „Mõnel juhul mängib rolli hirm võimaliku diagnoosi ees, kuid väga sageli lihtsalt ei tajuta sõeluuringu olulisust või oma isiklikku riski – eriti siis, kui kaebusi ei ole ja enesetunne on hea,“ selgitab Szirko.
Takistuseks võivad saada ka argielu prioriteedid – töö, pere ja ajapuudus. Samas mõjutab osalemist palju ka see, kui hästi inimesed mõistavad, miks sõeluuringuid tehakse ja mida varajane avastamine tegelikult muudab.
Lihtsad harjumused mõjutavad rohkem kui arvatakse
Szirko sõnul otsivad inimesed sageli ühte konkreetset põhjust või „imetoodet“, mis vähki ära hoiaks, kuid tegelikkuses määravad kõige rohkem pikaajalised igapäevased harjumused.
Kõige suurema mõjuga on endiselt suitsetamisest loobumine. Lisaks on oluline alkoholi vähendamine, normaalkaalu hoidmine ja regulaarne liikumine.
Samas rõhutab ta, et kõiki vähke ei ole võimalik täielikult ennetada, sest haiguse tekkimist mõjutavad lisaks eluviisidele ka vanus, geneetika ja muud bioloogilised tegurid.
Varajane avastamine tähendab sageli kergemat ravi
Positiivse arenguna toob Gabor Szirko välja selle, et ennetusest ja sõeluuringutest räägitakse Eestis rohkem kui varem ning inimeste teadlikkus on tasapisi kasvanud. Samuti on arenenud diagnostika võimalused ja vähiravi. „Varasem avastamine võimaldab sageli teha väiksemaid operatsioone ja kasutada leebemat ravi,“ märgib ta.
Olulise sammuna tõstab ta esile ka HPV-vastase vaktsineerimise laienemise. Emakakaelavähk on üks vähkidest, mida on võimalik suures osas ennetada ning vaktsineerimise mõju hakkab tulevikus üha enam avalduma.
Samuti nähakse tulevikus üha rohkem võimalusi riskipõhiseks lähenemiseks, kus inimese individuaalset vähiriski hinnatakse senisest täpsemalt, mitte ei lähtuta üksnes vanusest.
„Sümptomite puudumine ei tähenda alati haiguse puudumist“
Kõige olulisem sõnum, mida Szirko soovib inimestele edasi anda, puudutab varajase avastamise tähtsust. „Varajane avastamine mõjutab väga palju ravi tulemusi ja ravi keerukust,“ rõhutab ta.
Tema sõnul ei tähenda hea enesetunne alati seda, et haigust ei ole. „Sümptomite puudumine ei tähenda alati haiguse puudumist. Just sellepärast sõeluuringud olemas ongi.“
