Terviseportaal
Vähki haigestumine on Eestis viimase 10 aasta jooksul kasvanud 21%. 2008. aastal diagnoositi 7360 ning 2018. aastal 8966 pahaloomulise kasvaja esmajuhtu. Sellega seoses peab haigla oluliseks vähiravi arendamist, et ennetada vähki haigestumist ning haigestumise korral tagada võimalikult efektiivne ja inimkeskne ravi. Teemat avab Ida-Tallinna keskhaigla onkoloogiakeskuse juhataja Elen Vettus.
Miks me sellest teemast praegu räägime?
Vähki haigestumus tõuseb kogu maailmas – inimeste eluiga pikeneb, teised kroonilised haigused on paremini ravitud. Paraku mängivad siin rolli ka COVIDi tagajärjed. On patsiente, kes ei saanud diagnostikale või ei julgenud arsti juurde minna. Seetõttu jõuavad paljud patsiendid meile nüüd 4. staadiumi vähiga otse erakorralise meditsiini keskusest ja raskes üldseisundis, näiteks kopsuvähi diagnoosiga. Rinnavähi COVIDi tagajärgi hakkame nägema umbes paari aasta pärast, sest selle haiguse kulg on enamasti aeglasem. Oli ju aeg, kui me ei võinud väljaski jalutada rohkem kui kahekesi kõrvuti ja oleme saanud oma patsientidelt tagasisidet, et nad ei julgenud haigla lähedalegi tulla. Oluline on aga välja tuua, et vähipatsientide elulemus on tänu uutele ravimeetoditele väga jõudsalt paranenud.
Millistest vähivormidest on võimalik raviga enim jagu saada?
Pigem räägime staadiumitest. Kui on tegemist 4. staadiumi vähiga, siis täielik tervistumine ei ole paraku võimalik. Aga me saame pakkuda ravi, mis võimaldab patsiendi elu pikendada. Ravi foonil on oluline säilitada patsiendi elukvaliteet. Võtame näiteks metastaatilise hormoontundliku rinnavähi, kus uue ravimgrupiga on patsientide keskmine elulemus 5 aastat. Patsientidel on tablettravi, enamasti tunnevad nad end hästi – käivad tööl, teevad sporti ja tegelevad igapäevatoimetustega. Antud ravimeid rahastab Haigekassa. Varajases staadiumis vähi puhul on täielik tervistumine võimalik. Mistõttu on äärmiselt oluline minna sõeluuringule, kui kutse tuleb. Vähiravi on alati multidistsiplinaarne. Omavahel on tugevalt seotud nii süsteem-, kiiritus- kui ka operatiivne ravi. Ka teised erialad on meile toeks ravist tingitud kõrvaltoimete ravimisel.
Millised plaanid on ITK uues arengukavas kirja pannud?
Uuendasime olemasolevat arengukava, mis nüüd hõlmab aastaid 2022–2024. Meie eesmärk on jätkuvalt pakkuda patsientidele parimat tõenduspõhist vähiravi. Kõige kiiremini arenev valdkond ongi vähiravi – ravivõimalusi on palju ning uusi meetodeid, sh süsteemravi võimalusi lisandub kiiresti. Meie vähiravi arengukava hõlmab kõiki ITK kliinikuid ning esikohal on patsient. Täna on meie suur murekoht kiiritusravi puudumine. Teeme selles osas küll väga head koostööd PERHi ja TÜKiga ning nende haiglate onkoloogid osalevad meie konsiiliumites. Siiski suureneb kiiritusravi vajadus vähipatsientidel, protseduurid muutuvad ajamahukamaks. Eesti vähitõrje tegevuskava järgi on Eestis lineaarkiirendeid selgelt vähem, kui peaks olema. Kiiritusravi kättesaadavus on problemaatiline.
Oleme koostanud ka arengukava tegevuskava, kus oleme konkreetsetest muudatustest ülevaate koostanud. Arengukavas on välja toodud ka mitmeid vähipatsientide koolitamiseks mõeldud tegevusi, samuti kogu patsiendi tugimeeskonna töö. Patsiendid leiavad infot meie vähiravi kodulehelt cancer.itk.ee.
Mida saaks ette võtta, et patsiendid ITKs kiiremini diagnostikasse pääseksid?
Pakume perearstidele võimalust saata vähikahtlusega patsiente e-konsultatsiooni vahendusel meie üldkirurgide, gastroenteroloogide, günekoloogide ja onkoloogide juurde. ITK võimekus on selles osas väga hea. Ma ei väsi rõhutamast, kui oluline on sõeluuringutel osalemine. Vaid veidi enam kui 50% kutsututest läheb sõeluuringule – see on väga kurb. Personaliseeritud sõeluuringud on kindlasti meie lähitulevik, pilootprojektidena toimib see juba praegu. Ennetus on äärmiselt oluline, nii et kutsun üles inimesi tervislikke eluviise viljelema.
Pakume süsteemravi ka Kuressaare haiglas. Seal on palju selliseid patsiente, kes ei oleks kunagi mandrile ravile sõitnud. On rõõmustav, kui palju oleme Saaremaal süsteemravi pakkudes inimesi päästnud.
Kas te pakute patsientidele ka psühholoogilist abi?
Jah, loomulikult. Meil on kogemusnõustajad, kes on ise vähipatsiendid, samuti sotsiaaltöötajad ja palliatiivraviõed, õde-juhtumikorraldajad, füsioterapeudid. Tugivõrgustik on olemas ja toimib. Patsiendikesksus on meie jaoks väga oluline! Õe tugi on arengukavas üks punkte, mis aitab luua terviklikku süsteemi ja hoolitsust.
Kas teete koostööd ka arstidega väljastpoolt Eestit?
Kuna ma olen end täiendanud ja töötanud onkoloogia tippkeskustes mitmes välisriigis, siis saan konsulteerida parimate onkoloogiakeskustega USAs ja Šveitsis, samuti Karolinska Instituudi kolleegidega. Onkoloogia valdkond on niivõrd põnev ja areneb kiiresti. Milline rõõm on näha, kui paljusid inimesi saame tegelikult aidata. Patsiendid kipuvad arvama, et teisese arvamuse küsimine on arsti solvamine. Mina nii ei arva, võib ja peabki küsima.
Eelmisel aastal saime täisliikmeks Euroopa Vähikeskuste Organisatsioonis, kuhu on kaasatud üle saja haigla Euroopast, nii et ka sealt saame vajadusel nõu ja abi.