Terviseportaal
Solidaarne tervisekindlustus tagab onkoloogilistele patsientidele parima ravi, mis Eestis kättesaadav. Kuid patsiendi enda tervisekäitumine ravi kättesaadavuses rolli paraku ei mängi.
Igal aastal diagnoositakse Eestis umbes 9000 vähi esmasjuhtu. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on välja toonud, et 30–50% vähkidest oleksid ennetatavad riskifaktorite elimineerimisega (suitsetamine, alkoholi tarvitamine, ülekaal, suhkrustatud joogid, HPV jne).
Haigestumine on tõusutrendis
Koroona-aastate statistika näitas haigestumise langust, kuid seda seetõttu, et inimesed ei julgenud arsti juurde minna või ei olnud see võimalik. Tegelikkuses suureneb haigestumus iga aastaga kogu maailmas ning COVIDi tõttu diagnoosimata esmasjuhud jõuavad ikkagi onkoloogideni, kuid tõenäoliselt hiljem ja ka hilisemas staadiumis. Haigestumise kasvu põhjuseks on eelkõige elanikkonna vananemine.
Me ei ole keegi kaitstud haiguste eest ja tervishoidu peab panustama. Mitte ainult ravi ja diagnostika valdkonda, vaid ka meditsiinisüsteemis töötavatesse inimestesse. Riik peab sellest aru saama, muidu oleme ühel hetkel olukorras, kus meil on suur puudus meedikutest, sest arste ja õdesid napib meil juba praegu, aga patsiente tuleb aina juurde.
Tulevikusuund on personaliseeritud sõeluuringud
Tulevik liigub selles suunas, et patsiente hakatakse kutsuma personaliseeritud sõeluuringutele, arvestades geeniandmeid. Eestis diagnoositakse rinnavähki umbes 800 naisel aastal, 55% nendest naistest on väljaspool sõeluuringule kutsutute vanusevahemikku. Tervisekassa tasuta pakutavale emakakaela-, rinna- ja jämesoolevähi sõeluuringule tuleb vaid umbes 50% kutsututest.
Hiljuti andis Ameerika Ühendriikide ennetavate teenuste töörühm soovituse, et kõik naised alustaksid rinnavähi skriininguga 40. eluaastast. Kas sõeluuringute vanusevahemiku laiendamine suurendaks ka osalusprotsenti Eestis? Sellele me praegu vastata ei oska. Oluline on jätkata aktiivset teavitustööd ning tagada olukord, et vähikahtlusega patsient saaks spetsialisti juurde võimalikult kiiresti, olenemata patsiendi vanusest ja elukohast. Kindlasti on siin esmatasandi arstile palju abi e-konsultatsioonist, mille kaudu on võimalik kiiresti nõu pidada spetsialistiga (onkoloog, kirurg, günekoloog, sisearst jne).
Uuringud käivad ka patsiendi perifeersest verest tsirkuleeriva rakuvaba DNA määramise teemal, et diagnoosida varajast vähki mitteinvasiivselt ilma radioloogiliste uuringuteta
Eesti onkoloogide teadmised on maailmatasemel ning valdkonnas toimub kiire areng. Oluline on, et meditsiini praegused tegevused seda arengut ei pidurdaks.
Liigume patsiendikeskse ravi suunas
Uute ravivõimalustega suudame pikendada patsientide elu, kuid olulisel kohal on ka patsiendi elukvaliteet. Varajase vähi puhul on ravi eesmärk patsient terveks ravida.
Ravis liigume aina enam vähi mutatsioonide määramisele ja nendele suunatud ravile, mitte ei ordineeri ravi ainult kasvaja algkolde järgi. See tähendab personaliseeritud lähenemist, kuid ka kallimaid ja innovaatilisemaid ravimeid. Kahjuks võtab Euroopa Ravimiameti heakskiidetud ravimile Tervisekassa soodustuse saamine keskmiselt 599 päeva. See on pikk aeg! Onkoloogidena teame, et on olemas ravim, mis pikendab patsiendi elu, aga paraku riik seda ei rahasta. Suureks abiks on vähiravifond Kingitud Elu. Tänu fondile ja sinna annetanud inimestele oleme saanud paljude patsientide eluiga pikendada.
Arstidena sooviksime rohkem kaasa rääkida uute ravimite kasutuselevõtu osas, mitte täita lehekülgede viisi taotlusavaldusi. Euroopa Onkoloogide Selts on välja töötanud kliinilise kasu skaala, mis annab hinnangu igale turule tulnud preparaadile. Hinnanguid antakse preparaadi kliinilise kasu ja patsiendi elukvaliteedi järgi. Kõik kõrgemalt hinnatud preparaadid peaksid olema riigi rahastatud ja kättesaadavad. Praegu see Eestis paraku nii ei ole.
Tänu uuele immuun- ja sihtmärkravile saame pikendada IV staadiumiga patsientide elu. Tihti käivad patsiendid igapäevaselt tööl, saades samal ajal ka vähiravi. Nad maksavad makse, tarbivad teenuseid ning samal ajal võtavad tablette või saavad veenisisest ravi. Veelgi enam – nad saavad koos olla oma lähedastega. Seetõttu on oluline mitte ainult vaadata, palju see ravi maksab, vaid hinnata ka nn kõrvalkulusid. Üheks heaks kõrvalkulude näiteks on bioloogiline ravi, mida kasutame eelkõige rinnavähi ravis. Varajase rinnavähiga patsiendid saavad antud preparaati aasta aega, metastaseerunud vähiga patsiendid palju aastaid. Varasemalt saime kasutada Tervisekassa rahastatud originaalpreparaati, mida oli vaja viis minutit kestva nahaaluse süstena manustada iga kolme nädala tagant. Nüüdseks on turule tulnud odavamad biosimilar’id, mida on vaja manustada veenisisese ravina 1,5-tunnise, hea talumise korral 30-minutilise infusioonina iga kolme nädala tagant. Biosimilar’i hind on langetanud selle tervishoiuteenuse hinda märkimisväärselt, mistõttu ei ole originaalprepaarati võimalik manustada.
Lisaks ajakulule saab opereeritud rinnavähiga patsiendil kasutada ainult ühte kätt kanüüli panekuks. Perifeersed veenid on varasemalt juba kahjustatud keemiaravist. Kas peame tõesti hakkama habraste perifeersete veenidega patsientidel paigaldama portkateetrit bioloogilise ravi manustamiseks? Samuti võivad kaasneda erinevad kõrvaltoimeid, mistõttu on patsiendid sunnitud ravi- ja ravijärgseks päevaks võtma haiguslehe. Paraku neid kõrvalkulusid Tervisekassa ei arvesta.
Vajame rohkem lineaarkiirendeid
Eesti riiklikus tegevuskavas „Vähitõrje tegevuskava aastateks 2021–2030“ on korduvalt välja toodud patsientide kiiritusravi kättesaadavuse probleem. Üheks olulisemaks kiiritusravi suboptimaalse kasutuse põhjuseks on lineaarkiirendite puudus Eestis. Vähitõrje tegevuskava eesmärgid ja Põhjamaade võrdlusarvud eeldavad aastatel 2028–2032 Eestis vähemalt 11 kiirendi olemasolu, praegu on kiirendeid 6. Seega on lähiaastatel kiiritusravi optimaalseks korraldamiseks vajalik planeerida 5–6 täiendava kiirendi installeerimist kas olemasolevatesse või uutesse raviüksustesse. Kiiritusravi ja süsteemravi on aina enam omavahel seotud ning patsiendi raviteekonnal kasutatakse tihti mõlemat raviviisi. Seepärast on oluline, et kõikides vähiraviga tegelevates keskustes on olemas lineaarkiirendid. Olukorras, kus vähihaigestumine Eestis kasvab, suureneb üha enam kiiritusravi vajadus. Kiiritusravi protseduurid muutuvad aina täpsemaks ja seejuures ka ajamahukamaks, seega on lineaarkiirendite puudus Eestis järjest aktuaalsem probleem.
Vähiravi on praegu paljudele patsientidele elukohajärgselt kättesaadav. Kolm Eesti vähiravikeskust pakuvad onkoloogilist ravi koostöös üldhaiglatega. Ida-Tallinna Keskhaigla teeb koostööd Kuressaare Haiglaga, kus manustatakse patsientidele süsteemravi.
