Terviseportaal
Levinumad pahaloomulised kasvajad on naistel rinnavähk ja meestel eesnäärmevähk. Nende avastamiseks on sõeluuringud äärmiselt vajalikud. Igal aastal avastatakse Eestis umbes 9000 esmajuhtu. „Mul on hea meel, et Tervisekassa sõeluuringuid rahastab, aga kurb meel, et seal ei käi piisavalt palju inimesi. Keskmiselt umbes 50% kutsututest tulevad uuringutele ja sellest on väga kahju, sest sõeluuringute eesmärgiks ongi avastada väga varajases staadiumis vähk. Eestis on rahastatud 3 sõeluuringut. Väga olulisel kohal on ka vähi õigeaegne avastamine- et sümptomitega patsient pöörduks õigeaegselt arsti juurde“ räägib onkoloogiakeskuse juhataja dr Elen Vettus.
„Me näeme sõeluuringutel seda, et kui inimesed tulevad ilma sümptomiteta ja neil avastatakse varajane vähk, siis nende elu on päästetud ja suure tõenäosusega saavad nad terveks,“ toob dr Vettus näite ja kutsub kõiki üles sõeluuringu kutset saades kindlasti uuringus osalema. „Samuti kutsun üles kõiki lapsevanemaid laskma oma lapsi vaktsineerida HPV vastu, et ennetada emakakaelavähki. Eestis on tüdrukutele HPV vaktsiin riiklikus vaktsineerimiskavas, kuid poistel veel mitte“.
Lisaks emakakaelavähi sõeluuringule on meil ka rinnavähi ja jämesoolevähi sõeluuringud ning lõppenud on kopsuvähi sõeluuringu pilootprojekt. Ida-Tallinna Keskhaiglas pääseb vähikahtlusega patsient erialaspetsialisti juurde kahe nädalaga. Alati ei pea see olema onkoloog, vaid võib olla ka kirurg, günekoloog, uroloog jt.
Diagnoosimine kui täppisteadus
Diagnoosimine koosneb mitmest osas. Kõigepealt tehakse radioloogilised uuringud, mis on kõigi vähipaikmete puhul veidi erinevad – kas kompuuteruuring, ultraheliuuring, magnetuuring või mammogramm. „Kui meil selle järel püsib kahtlus, et tegemist on vähiga, siis on alati vaja võtta ka proovitükk. See saadetakse patoloogidele, kes vaatavad mikroskoobi all, mis rakkudega on tegemist,“ selgitab dr Vettus. „Kui me räägime näiteks rinnavähist, siis seal võib olla mitmeid erinevaid vähivorme, mille ravi on totaalselt erinev. Samamoodi kopsuvähi puhul peame teadma väga täpselt, millised mutatsioonid rakkudes on toimunud, et koostada õige raviskeem ja patsient saaks ravist võimalikult palju kasu“.
599 päeva ravimisoodustuse ootamist
Vähivastaseid ravimeid on väga palju ja nende kõigi ülesanne on vähiga võidelda. On näiteks keemiaravi, mis lihtsustatuna hävitab kõige kiiremini jagunevad rakud või uus immuunravi, mis paneb inimese enda organismi immuunsüsteemirakud vähiga võitlema või sihtmärkravi. Väga oluline osa onkoloogilises ravis on ka kiiritusravil.
Vähiravi kättesaadavus paraneb iga aastaga. „Me oleme tänulikud kõigile, kes sellesse panustavad. Aga kahjuks võtab Eestis soodustuse saamine, kui ravim on juba heaks kiidetud Euroopa Ravimiameti poolt, aega 599 päeva. See on pikk aeg! Sellel ajavahemikul me onkoloogidena juba teame, et on olemas ravim, mis patsientidele sobib, aga paraku ei ole see riigi poolt rahastatud,“ räägib dr Vettus. „Suureks abiks on vähiravifond Kingitud Elu, mille eest me oleme väga tänulikud ja kõigile eestimaalastele samuti, kes sinna annetavad. Tänu sellele oleme saanud paljude patsientide elu pikendada“. Samuti on kiiritusravi kasutamine ja kättesaadavus suboptimaalne ning kiirendite arv ebapiisav. IAEA on toonud välja kiiritusravi seadmete vajaduse, Eestis oleks 2020. aastal pidanud olema üheksa kiirendit, kuid paraku oli ja jätkuvalt on 6 kiirendit.
Kiiritusravi saavate patsientide arv kasvab märkimisväärselt, sest aina rohkem kasutame täppiskiiritusravi ja seda ka metastaatilise vähi puhul. Arvestades haigestumise prognoosi aastatel 2028–2032 ja ka vähemalt 10% korduvat kiiritusravi saavate patsientide arvu, peaks kiirendite arv Eestis perioodil 2028–2032 olema 11. Meil on veel pikk tee minna.
Eluterved valikud
Lõplikult riski päris nulli viia paraku ei saa, kuid midagi saab ometi iga inimene ise ära teha, et vähki mitte haigestuda. „Kõik me peaksime elama tervislikult. See on laialt levinud ütlus ja seda ütlevad kõik meedikud mistahes haiguste puhul. Tuleb toituda tervislikult, vähem tarbida magusaid jooke, teha regulaarselt sporti, kindlasti käia sõeluuringul, kui tuleb kutse, mitte tarbida alkoholi, mitte suitsetada, piirata päikesevõttu ehk ultraviolettkiirgust ja ka solaariumis käimist. Passiivset suitsetamist tuleks samuti vältida, sest see on kopsuvähi riskitegur. Vältida tuleks ka erinevate kantserogeensete ainetega kokkupuutumist,“ loetleb onkoloog ja lisab, et kui tekivad sümptomid ja terviseseisund halveneb, siis pöörduda arsti poole, mitte jääda ootama, et äkki läheb üle. Arvatakse, et umbes pooled vähi esmasjuhud maailmas, on tingitud riskifaktoritest, mis on muudetavad ja seega oleks need vähijuhud ennetatavad.
Perearstid saavad kasutada e-konsultatsiooni, mis tähendab seda, et nad saavad onkoloogidele saata saatekirja. „Patsient ei pea kohe vastuvõtule tulema vaid onkoloogid saavad hinnata, kas ta vajab meie juurde vastuvõtule tulekut ja täpsustavaid uuringuid. Nii et see on ka väga hea kiire viis, kuidas patsienti aidata“.
Vähitõrje tegevuskava ootab rakenduskava
Onkoloogid rõõmustavad kahe aasta eest valminud vähitõrje tegevuskava üle, mis kehtib kuni aastani 2030. Paraku ei ole sellel senini olemas rakenduskava, mida arstid ootavad. „Tegevuskavas on kirjas kõik punktid, kuidas ennetada vähki, mida saame meie, arstid ja mida saab riik ära teha selleks, et ravi oleks kõigile kättesaadav, et uued preparaadid oleksid turul ja milline on elulõpuravi ehk palliatiivravi. See on väga korralik dokument ja me tahame kindlasti sellega edasi minna, et meie patsientidele oleks kättesaadav parim võimalik ravi, et ennetus töötaks paremini ja sõeluuringutel käiks rohkem inimesi. Me tahame vähki ennetada või avastada võimalikult varajases staadiumis ja pakkuda patsientidele pikemat ja kvaliteetsemat elu, kui nad on saanud vähidiagnoosi,“ vaatab dr Elen Vettus tulevikku siiski lootusrikkalt.